| Ületunnid nädalavahetusel ja kaustahunnikute tõstmisest haiged käed – see on Tartu Ülikooli kliinikumi polikliiniku registratuuri klienditeenindaja Sirje Küti argipäev. Ainult nii suudavad Kütt ja tema kolleegid ära hoida registratuuri raamaturiiulitele talletatud tuhandete haiguslugude segiminekut.Algul maakondade ja piirkondlike haigekassade järgi jaotatud kaustad haiguslugudega tuli haigekassade liitmisel uuesti järjestada; nüüd käib töö Tartu linna ja maakonna haiguslugude liitmisega. Selle tulemusena ei saa kunagi olla päris kindel, millises riiulis kellegi haiguslugu asub. Kaustad põrandal Kuid peamine probleem, mis Kütile muret valmistab, on just riiulite puudus. «Uus riiul maksaks 7500 krooni, seda raha aga eelarves ei ole,» nendib ta nukralt. «Eelarvet ületada ei tohi.» Nõnda kerkibki delikaatseid isiku- ja terviseandmeid sisaldavate kaustade kuhi otse ülikooli polikliiniku registratuuri põrandale. Sealt ja laealustest pappkarpidest õige haigusloo üles leidmine nõuab intuitsiooni, detektiivivõimeid ning aega, mis tähendab, et leti taga arstile registreeruda sooviv patsient peab senisest palju kauem ootama. Ning on hea, kui ta oma kausta üldse kätte saab. «Mõne aja eest oli meil üks patsient, kes soovis minna arsti vastuvõtule, kuid üks teine teadustööd tegev arst oli tema kausta kaasa viinud. Patsient oli kole pahane, mis õigusega on tema andmed antud arstile, kellega tal mingit kokkupuutumist ei ole,» räägib Kütt. Kuid kõik need probleemid peaksid leidma leevendust juba mõne aasta jooksul, mil rakendub täielikult arvutipõhine e-tervishoiu süsteem, loodavad nii ülikooli kliinikumi juhid kui ka üldriiklike tervishoiuteenuste kavandajad. Ehkki kliinikumil pole praegu võtta 7000 krooni riiuli ostmiseks, investeeritakse samal ajal kümneid miljoneid kroone uutesse arvutiprogrammidesse. Nende käivitumisel peaks kaduma patsientide andmete ebareeglipärase kasutamise võimalus ning samas muutub patsiendi haiguslugu kättesaadavaks igale arstile ükskõik millises Eesti otsas, kus inimene arstiabi võib vajada. Alates 1. jaanuarist 2009 peaks neid programme kasutama kõik 1300 Eesti tervishoiuasutust: 50 haiglat, 800 perearsti, 400 hambaarsti jne. Kuidas e-tervis on? E-tervise programmi südameks saab digitaalne terviselugu ehk digilugu. See on sisuliselt register, mis talletab dokumente ja kirjeid iga patsiendi tervisehädadest ja nende lahendamiseks ette võetud sammudest. Arst või haigla, kellelt patsient abi saab, läkitab need andmed digilukku, kust neid võivad lugeda järgmised tohtrid, kelle ette patsient jõuab. «Digilugu on asutustevaheline sõnumivahetuskeskkond,» sõnab E-tervise Sihtasutuse peaprojektijuht Oliver Lillepruun. «Sinna koondatakse inimesega aset leidnud tervisesündmuste kirjeldused, retseptid, saatekirjad, haiguslugude kokkuvõtted ja ka näiteks radioloogiliste piltide lingid.» Radioloogilised pildid ehk röntgeniülesvõtted asuvad omaette digipiltide andmebaasis, mis Tartu Ülikooli kliinikumis juba edukalt töötab. «See röntgenipiltide andmebaas on maailmas üsna unikaalne,» kinnitab kliinikumi juhatuse liige Margus Ulst. «95 protsenti Eesti perearstikeskustest on juba sõlminud lepingu selle kasutamiseks.» Lisaks digiloole peaks 2009. aasta jaanuaris käivituma aga ka digitaalne registratuur ja e-retsept. Ideaalis peaks see tähendama, et arstile soovija ei pea enam registratuurileti taga passima, vaid ajab asjad korda arvuti abil. Ka apteeki minekuks ei pea ta enam küsima paberretsepti. Kui ülalkirjeldatud neli programmi käima lähevad, algab töö järgmiste väljatöötamisega. Üheks selliseks on Tartu Ülikooli kliinikumis juba toimiv e-labor, mis koondab kõigi laborianalüüside andmeid. Näiteks vereproovi analüüsitulemused rändavad otse analüüsimasinast arvutisse ja muutuvad hetkega nähtavaks kõigile volitatud juurdepääsuga arstidele. «Plaan on muuta haigla täielikult paberivabaks,» lausub Ulst. Järk-järgult rändavad internetti kõigis erialakabinettides toodetavad meditsiiniandmed – südame EKG, ultraheliuuringute tulemused jms. Näeb oma andmeid Sarnaselt maksuameti e-teenuste kasutamise võimalusega peaks ka digilukku talletatud isikliku haiguslooga tutvumise võimalus avanema igale patsiendile kodanikuportaali vahendusel. «Patsient saab näha kõiki andmeid, mida tema kohta tervise infosüsteemis hoitakse. See põhimõte tuleneb isikuandmete kaitse seadusest,» kinnitab Lillepruun. «Eesti riik pürib sinnapoole, et kõik andmed, mida riik inimese kohta kogub, on ka inimesele endale kättesaadavad.» Patsient hakkab nägema ka seda, milline arst on tema andmeid vaadanud. Siiski ei saa patsient tutvuda nende märkmetega oma haigusloos, mida arst on raviprotsessi käigus enda tarbeks arvutisse talletanud, samuti ei näe ta röntgeniülesvõtteid. «Need võiksid patsiendis tekitada segadust ja hirmu,» leiab Lillepruun. «Näha saab aga kõiki lõplikke dokumente, otsuseid ja diagnoose.» 2009. aasta algusest rakenduvad neli programmi maksavad 35 miljonit krooni, kuid see on vaid «sõnumikeskuse» ülesehitamise hind. Digitaliseerimise põhikulu kannavad haiglad ise. Ulsti sõnul läks Tartu Ülikooli kliinikumi elektroonilise haigusloo juurutamine maksma 30 miljonit krooni, röntgenipiltide andmebaas 12 miljonit. «Paberivaba haigla saavutamiseks kulub meil veel 50 miljonit,» hindab ta. Seega läheb digitaliseerimine Eesti tervishoiule tervikuna maksma sadu miljoneid kroone. «Digiloo jätkuprojektide loomiseks on sotsiaalministeerium planeerinud tõukefondidest 200 miljonit krooni,» märgib Lillepruun, kelle sõnul kulutab Eesti tervishoid praeguse infotehnoloogia käigushoidmiseks igal aastal sama suure summa. Kui palju digiloo juurutamine lõplikult maksma läheb, ei tea keegi. «Kardan, et kogu kuluarvutust ei olegi keegi kunagi teinud,» sõnab Lillepruun. E-tervise projektid • Digitaalne terviselugu –patsiendi
terviseprobleemide ja nende lahendamiseks ette võetud sammude register.
Sisaldab haigusloo lühikirjeldust, retsepte, saatelehti jms. • Digitaalne retsept – asendab käsitsi kirjutatud paberretsepti, välistades käekirja mittemõistmisest tulenevad vead. • Digitaalsed pildid – arst saab patsiendi meditsiinilisi fotosid, röntgenipilte ja videoid vaadata kõikjal. • Digitaalne registratuur – erialaarsti vastuvõtule saab digitaalselt registreeruda arvuti kaudu juba perearsti juures. Digilugu takistab andmete väärkasutamist Kui
delikaatsete terviseandmete varastamisel paberkaustast ei jää kuriteost
mingit jälge, siis digitaalne andmebaas salvestab kõik päringud.
Seetõttu peaks digiandmete turvalisus olema suurem kui
traditsioonilistel dokumentidel, hindavad haiglajuhid. Ida-Tallinna
keskhaigla on digitaalset majasisest infosüsteemi kasutanud 2003.
aastast ja seetõttu on haigla arendusjuhi Peeter Rossi sõnul neil
üleminek paberivabale haiglale lihtsam. Ross tõdes, et nii
tarkvara, riistvara kui ka inimeste harjumuste muutmises on tõrkeid
olnud. «Kuid mina olen optimist ja teiseks arvan, et digitaalsele
teenindusele üleminek on möödapääsmatu,» sõnas ta. Ross tõi
näiteks, et digitaalsele keskkonnale üle läinud pangad kulutasid
sellele küll miljoneid, kuid teenisid tänu sellele tagasi sadu
miljoneid. Hinnates digitaalsele süsteemile üleminekuga
kaasnevaid ohte, leidis Ross, et need ei ole suuremad kui praegusel
paberiajastul. «Praegu ma saan minna ja võtta haigusloo märkamatult,
digiloos jääb vaatamisest märge maha. Loomulikult tuleb inimestele
selgitada, et oma tööga mitte seotud andmete vaatamine on samasugune
kuritegu nagu vargus,» ütles ta. «Praegu piisab mul ausa näoga
minekust haigla registratuuri, et saaksin kurjade kavatsuste korral
tutvuda kõigi haiguslugudega,» tõi samalaadse näite ka Tartu Ülikooli
kliinikumi juhatuse liige Margus Ulst. «Digiandmebaas säilitab aga kõik
sisselogimised, mida saab andmete väärkasutuse ilmnemisel hakata
uurima.» E-tervise Sihtasutuse peaprojektijuht Oliver Lillepruun
märkis, et Eestis arendatava digilooga sarnane programm on Taanis
kasutusel olnud juba üle 30 aasta. «Taanlased ütlevad, et selle aja
jooksul pole neil ilmnenud ühtegi kohtuasja digiandmete väärkasutuse
pärast. See on üsna julgustav.» (PM) |
