Prantsuse Alpides asuv kartuuslaste ordu Grande Chartreuse`i klooster. Foto: Repro

Saksa režissööri Philip Gröningi film «Great Silence» (Suur vaikus) jälgib munkade igapäevast elu Grenoble`i lähedal asuvas Grande Chartreuse`i kloostris.

Režissööril kulus 15 aastat, et saada lõpuks luba kloostrielu filmimiseks.  

Viimane kord anti kloostrieluga tutvumiseks luba 50 aastat tagasi kahele Prantsuse ajakirjanikule, kuid tingimusel, et nad ei tohi sealset elu pildistada.

Filmis võib näha haruldasi kaadreid, kus igapäevaelu tegevuste vahele mungad ka lõbutsevad: valgetes rüüdes mungad kelgutavad Alpide lumistel nõlvadel, ise kõva häälega naerdes ning koomilisi kaadreid vanemapoolsest mungast, kes on suur kassisõber.

Kuigi igapäevategevust näitavad kaadreid saadab enamjaolt vaikus, on siiski taustal kuulda mõningaid helisid elust enesest, nagu munkade köhatused palvete vahel, palvele kutsuva tornikella helinat, jää sulamist kevadpäikeses ja kirikusse missale minevaid munkade samme.

Nimesid režissöör ei kasutanud, välja arvatud kahe noviitsi, Benjamini ja Etienne`i puhul.

Kuna mungad magasid ööpäeva jooksul ainult kolm tundi, siis oli ka režisöör kogu aeg tööhoos, jäädvustades pidevalt munkade tegevust.

Lisaks on Chatreuse´i klooster kuulus ka omavalmistatud likööri poolest, mille põhikomponendiks on Alpides kasvavad taimed ning mille retsepti teavad ainult kaks munka.

Kloostri abt seadis enne filmimise alustamist filmimehe ette karmid tingimused: ta ei tohtinud kasutada elektrivalgust, lisada muusikat või kommentaare ning pidi tulema kloostrisse jala ja  üksinda.

Pärast filmi valmimist näitas režisöör seda ka kloostrielanikele, kellest paljud selle vaatamisega oma mungatõotust murdsid.

«Minu jaoks oli selle dokumentaalfilmi tegemine kui rännak teise kohta ja aega ning see andis võimaluse uurida aja kulgu tingimustes, kus kõik jääb kogu aeg samaks. Leidsin, et on huvitav luua filmi kohas, kus keelekasutus on minimaalne,» selgitas Göring.

Kuigi paljud kriitikud arvasid, et film tuleb igav, kuna sõnalist osa on vähe, sai Gröningi dokumentaalfilmist käesoleva aasta Prantsusmaa ja Saksamaa üks hittfilme.

Kartuuslaste ordul on tänapäeval kloostreid nii Lääne-Euroopas, Ladina-Ameerikas kui ka Aasias, kus ühtekokku elab 370 munka. Keskmiselt veedab mungatõotuse andnud inimene kloostris 65 aastat.

Kartuuslaslaste ordu rajati 1080-ndal aastal Kölni Bruno poolt Prantsusmaal Charteuse`is. Mungad elavad kindlate eeskirjade järgi ranges askeesis. Kartuuslaste riietuseks on valge nahkvööga sutaan, valge skapulaar ja kapuuts.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5