Veskimägi on seisukohal, et tegemist on põhiseaduse järelevalve küsimusega, millele peab lahenduse leidma riigikohus, mitte valitsus. Seega peaks valitsus selles küsimuses jääma erapooletuks.

«Tuleb leida tee, kuidas viia küsimus kõige kiiremini riigikohtuni,» rääkis Veskimägi.

«Kuna tegemist on põhiseaduse tõlgendamise küsimusega ja riigikogu liikmed on osalenud riigi äriühingute nõukogudes alates põhiseaduse jõustumisest, siis on vaja ühest lahendit riigikogu liikmete nõukogudes osalemise kohta.»

Rahandusminister lisas, et seisukohta on vaja mitte ainult äriühingutes, vaid ka sihtasutustes ja avalik-õiguslikes juriidilistes isikutes tegutsevate saadikute kohta.

«Seega on tegemist üsna kompleksse probleemiga, kus tuleb langetada põhimõtteline otsus põhiseaduses sätestatud seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu vahekordade kohta,» ütles Veskimägi.

Riigikogu liikmete kuulumist riigifirmade nõukogudesse on kritiseerinud nii õiguskantsler Allar Jõks kui ka riigikontrolör Mihkel Oviir. Samas kuulub ainuüksi peaministri parteist Res Publicast nõukogudesse kaheksa saadikut.

Riigikogu liikmed saavad nõukogudesse kuulumise eest tasu, kuid see rikub võimude lahususe printsiipi ehk seadusandja esindaja ei tohiks olla täitevvõimu alluvuses.

Oktoobri lõpus otsustas riigikogu põhiseaduskomisjon tellida nimetatud küsimuses Tartu Ülikooli õigusteaduskonnalt juriidilise analüüsi.

Isamaaliit algatas oktoobris seadusemuudatuse, mis keelaks parlamendisaadikul kuulumise riigi osalusega äriühingu nõukogusse.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 1