Eesti politsei esseekonkursil osalenud Tallinna Sikupilli keskkooli abiturient Kristin Väin kirjutas oma võistlustöö ohutust liiklemisest. Korravalvurite kohta ütleb Väin, et nad teevad head tööd.

Jutuvõistluse žüriis istunud lastekirjanik Leelo Tungal tunnistas, et kirjutiste seas leidus ka selliseid, mis tõid pisarad silma.

Samal teemal: Lapsed kirjutasid nii

«Üllatas iseendast kirjutatud pihtimuslike tööde suur arv,» nentis Tungal. «See näitab, et noortel on palju hingemuresid, mida nad tahavad välja öelda, ja on tore, et nad julgevad südamel olevast avalikult rääkida.»

Nii kirjutas üks tüdruk oma lagunenud perest, viiendast võõrasisast, üha vähem hoolivast emast. Viljandi noortevangla kinnipeetav arutles, miks ta trellide taha sattus, ja rääkis vägivaldsest isast, hulkumisest, halbadest sõpradest.

Need tööd olid nagu päevikud, nentis teine žürii liige, julgestuspolitsei süüteoennetuse talituse komissar Urve Miidla.

Kõige rohkem kirjutasid noored vägivallast, mis ümbritseb neid nii koolis, tänaval kui kodus oma pere keskel. Vägivald on muutunud meie põlvkonnale tavaliseks, nentis kümnenda klassi poiss oma essees. «Kes ei kakle ega kiusa kedagi, pole lahe inimene,» võttis ta paljudest teistest võistlustöödest läbi jooksnud mõtted kahetsusega kokku.

Kas minna läbuga kaasa?

Leelo Tunglale, kes on aidanud peaaegu kõigil laste loomingukonkurssidel parimaid kirjatükke välja sõeluda, jäid eriti silma kirjeldused vastuolust, mis tekib noorte isiklike tõekspidamiste ja üldlevinud käitumismudelite vahel.

«Noortel käib äge võitlus selle vahel, kas minna läbuga kaasa või jääda paigale ning muutuda teiste silmis tropiks ja nohikuks,» kostis Tungal. «Kes tahab vähegi ergas olla, peab nende kahe tee vahel pendeldama. See pole kerge.»

Gümnasistide seas oli populaarne teema «Kaine elu on in/out». Juba väikesed lapsed teavad, et viin on halb, aga ikkagi leiab nädalavahetus õpilased alkoholiklaasi tõstmast ja kaine elu on out, tõdes üks 12. klassi tüdruk.

«Noorte sõnul käib reedest esmaspäevani pidev möll ja neil on seetõttu raske kainet elu elada, kuigi tahaksid,» ütles Miidla. «Ilmselt laste maailm ongi praegu selline. Kusjuures võistlusele saadetud tööde autorid pole mingid heidiklapsed, vaid täiesti tavalised õpilased.»

Miidla hinnangul on politseile kõigist ligikaudu 1500 võistlusele saabunud kirjandist palju kasu, sest need annavad hea ülevaate ja reaalse pildi sellest, mis koolides, tänaval ning kodudes tegelikult toimub. «Paljude juhtumite korral ju politseisse ei pöörduta,» teab Miidla.

Üksildased oma kodus

Palju töid jutustas noorte autorite hinges valitsevast üksildustundest, lõhutud peredes kasvavad lapsed kirjeldasid igatsust isa järele ja soovi temaga kohtuda. Algklasside õpilased kirjutasid sageli politsei maskotist lõvi Leost või oma tuttavast politseinikust.

Tallinna Sikupilli keskkooli abiturient Kristin Väin arutles oma töös ohutu liiklemise võimalikkusest Eestis ja leidis, et päris ohutu liiklemine pole võimalik. «Aga võrreldes Kairoga on meie olukord üsna hea,» lausus Väin. «Kairos olid peaaegu kõikidel autodel küljed mõlgitud, kolmerajalisel tänaval sõitis kõrvuti kuus autot.»

Väin tõdes, et pole õnneks ise vägivallaga kokku puutunud ning valis seetõttu liiklusteema. Aga ta möönis, et osa noortest kipub end küll kahjuks alkoholi pruukimisega tõestama.

Esseekonkursi võitjad saavad avalikuks pühapäeval Rocca al Mare hallis peetaval perepeol «Kõikide laste isadepäev».

Vägivald kodus ja koolis

12–18-aastasi lapsi kimbutab vägivald nii kodus kui ka koolis.

Koolis on kiustaud

47 % poistest 38 % tüdrukutest

Ise on teisi kiusanud

62 % poistest 35 % tüdrukutest

Vanematega tülitseb sageli

10 % poistest 20 % tüdrukutest

Oma vanemaid kardab mõnikord

12 % lastest

Allikas: Tallinna Laste Tugikeskus

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 4.69