| Peaminister Andrus Ansipi sõnul on Eesti huvitatud Odessa-Gdanski naftatoru valmimisest, vahendas «Aktuaalne kaamera». «Me saame suure osa oma autokütusest Leedu naftatehasest. Kui Kaspia nafta tuleb Poola, võib arvata, et see jõuab ka Leedu tehasesse, nii et mingil määral oleme meie puudutatud ja kindlasti ka huvitatud selle naftatoru valmimisest,» märkis Ansip. Veel mõni aasta tagasi eksporditi pea kogu Kaspia mere nafta Vene torujuhtmete kaudu. Praegu liigub osa sealsest naftast Venemaast mööda. 2005. aasta kevadel avati hiiglaslik naftajuhe Bakuust läbi Gruusia Türgisse. Aserbaid˛aani president Ilham Alijev ütles, et riigil on suured nafta- ja gaasivarud. «Meie naftavaru on vähemalt 15 miljardit barrelit. Ja Aserbaid˛aanist sai hiljuti ka gaasi eksportija,» tõdes Alijev. «Ekspordime gaasi juba Gruusia ja Türgi turule. Õige pea on meie gaas ka Euroopa Liidu turul.» Vilniuses kestval energiajulgeoleku konverentsil allkirjastati Odessa ja Gdanski vaheline ühendust puudutav lepe. Aserbaid˛aani presidendi sõnul on Odessa-Brody-Gdanski ühendus riigile tähtis energiaprojekt, mis lubab transportida naftat mitte ainult Musta mereni ja Vahemereni, aga ka Läänemere piirkonda. Leedu president Valdas Adamkus ütles, et Euroopa Liit peaks Kaspia merepiirkonna potentsiaali paremini kasutama. Vaja oleks Euroopa Liidu ühist energeetikapoliitikat. Samas jääb Venemaa Leedu presidendi sõnul ka edaspidi Euroopa Liidu tähtsaks partneriks energeetikaküsimustes. Venemaa riigipea Vilniuse energiakonverentsile ei ilmunud, kuigi teda kutsuti. |
