Ilmus raamat eestlaste ja venelaste olukorrast Soomes
(9)
11.10.2004 15:15
PM Online
Kommenteeri | Loe
kommentaare
Soomes avaldati raamatuna teaduslik uurimus, mis
käsitleb Vene ja Eesti immigrantide olukorda Soomes, teatab raamatu üks
autoritest Eve Kyntäjä.
Raamatus «Venäläinen, virolainen, suomalainen» («Venelane, eestlane,
soomlane») käsitletakse Eestist, Venemaalt ja Nõukogude Liidust saabunud
immigrantide ja nn. etniliste tagasipöördujate integreerumist Soome
ühiskonda.
Raamat põhineb uurimustulemustel, mis puudutavad immigrantide
elamistingimusi, vaimset heaolu, kultuurilist kohanemist, sotsiaalset tõrjutust
ja diskrimineerimiskogemusi. Samuti käsitletakse keeleoskuse, sotsiaalsete
võrgustike ja stigmatiseerumise tähendust immigrantide elus.
Uurimustes peeti immigrantide marginaliseerumise riskideks pikaajalist
töötust, kehva toimetulekutaset ja nõrka tervist.
Tulemused näitasid, et venelaste seisund oli kõigi kolme kõrvaletõrjutuse
mõõtme osas halvem kui eestlastel. Etnilised soomlased paigutusid kahe grupi
vahele.
Näiteks pikaajalisi töötuid oli venelaste hulgas 32 protsenti, etniliste
soomlaste hulgas 27 protsenti ja eestlaste hulgas ainult 12 protsenti.
Soome keele puudulikul oskusel oli selge seos tööhõivega: kui keeleoskus
paranes, vähenes pikaajaline töötus järsult. Pikaajaline töötus oli siiski
haruldasem eestlaste hulgas.
Tööhõive uuringud näitasid, et venelased olid teistest nõrgemal positsioonil
sõltumata soome keele oskusest.
Kui eestlased rääkisid soome keelt vähemalt keskmisel tasemel, siis kolmandik
vene meestest ja iga viies vene naine rääkis soome keelt enda arvates
halvasti.
Kõige rohkem keeleprobleeme oli vene immigrantidel ja nendel etnilistel
soomlastel, kes olid vene keele märkinud oma ainsaks emakeeleks.
Uurimusest selgus, et kõige rohkem olid oma välismaalase tausta tõttu kogenud
diskrimineerimist venelased, seda nii töö otsimisel kui ka ametialasel
karjääritaotlemisel. Kõige vähem diskrimineeritutena tundsid ennast
eestlased.
Umbes neljandik kõikidest uurimuses osalenud immigrantidest väitis, et on
vähemalt korra sattunud rassistliku kuriteo ohvriks viimase 12 kuu jooksul,
venelased teistest rühmadest sagedamini.
Teos «Venäläinen, virolainen, suomalainen» põhineb aastatel 2002 kuni 2004
läbi viidud uurimusprojektil, mida finantseeris Soome Akadeemia. Küsitluses
osales 2387 vene, eesti ja oma etniliselt taustalt soome immigranti.
|