Osa Eesti riigisaladusest varastati Jõgeval ära
(13)
09.10.2003 07:04
PM Online
Kommenteeri | Loe
kommentaare
Esmapilgul tavalise nimega laoettevõte
Jõgeva Viljahoidla peidab endas Eesti ühte kiivamalt hoitud saladust nimega
“riigi äravarastatud vili,” kirjutab Äripäev.
Kuigi ümber viljahoidlate lendavad nagu
Hitchcocki filmis tihedad linnuparved, pole neil kaugeltki nii suurt isu, et ära
süüa kokku 10 miljoni krooni eest vilja.
Eelmisel reedel kohtu poolt
pankrotistunuks kuulutatud Jõgeva Viljahoidla omakapitali sõi kahjum juba 2001.
aastal. Ometi suutis ettevõtte juhataja Ivar Toming hoida firmat elus ja sinna
veel miljoneid kroone riigi raha matta.
Seda tänu erakonnakaaslase ja
hea tuttava, endise regionaalministri Toivo Asmeri lahkele abile ning Eesti
Viljasalve juhi Ago Sootsi vastutulelikkusele. “Riigisaladus! On veel
küsimusi?” ühmab Eesti Viljasalve juhataja Ago Soots telefonis ja paneb toru
ära. Põlluministeerium, Eesti Viljasalve haldaja, kinnitab, et tõepoolest, kõik
julgeolekureserviga seotu on riigisaladus.
Eesti Viljasalv, mida juhib
Ago Soots, on ettevõte, kes riigi vilja Jõgevale hoiule andis. Küsimust, kas on
ikka õige riigi vilja ladustada sügavas kahjumis ettevõttes, kel viimati
auditeeritud 2000. aasta majandusaasta, Sootsil ei
tekkinud.
Mitteametlikel andmetel moodustab Eesti riigi viljareserv kokku
2500 tonni, mida kõike hoiustati Jõgeval. Sel kevadel viidi, mis päästa
õnnestus, Jõgeva hoidlast minema. Teada on ka nii palju, et riigi vilja
hoidmiseks on seatud riigi kasuks hüpoteek 4,6 miljonile kroonile.
Jõgeva
Viljahoidlas jagas riigi vili sama saatust mitme erafirma viljaga. See tähendab,
et kadus suures osas ära. Õigemini – kui vili ei ole seal, kus ta peaks kirjade
järgi asuma, võib seda nimetada varguseks.
Kokku võib kadunud vilja
väärtus küündida 10 mln kroonini. Suure osa kadunust, vähemalt 4 mln krooni
ulatuses, moodustab Kesko Agro Eesti ASi vili. Viljahoidla juhtkond politseisse
avaldust ei ole kirjutanud.
Võlgade sissenõudmine viljahoidlalt on
viimastel aastatel andnud tööd mitmetele inkassofirmadele. Neist ühe,
Majanduskaitse Büroo juht Lauri Vitsut meenutab: “Võlgnik näitas meile ette oma
vara, milleks pidi olema vili. Ta tegi lahti ühe lao ukse ja näitas suurt
viljakuhja. Siis juhatas meid teisele poole ladu, tegi lahti teise ukse ning
väitis, et näeme teist viljakuhja. Tegelikult oli see sama kuhi teiselt poolt
vaates.”
|