Idee suurendada tulevaks aastaks parteide toetusraha kolmandiku võrra ringleb nüüd edasi riigikogu kuluaarides. Kogenud poliitikud teavad hästi, et tegu ei ole parlamendi prestiiži parandava ettevõtmisega, mistõttu on käsil laiema toetuspinna otsimine. Erakonnaseaduse järgi jagatakse riigikassa miljonid parteide vahel ära riigikogu mandaatide arvu järgi.Juhul kui täiendavad 34 miljonit krooni jõuavad järgmisse riigieelarvesse, oleksid suuremad võitjad 31 kohaga Reformierakond ja 29 kohaga Keskerakond, kelle kaukasse voolab juba praegu kõige rohkem maksumaksja raha. Reformierakond võib siis tuleval aastal arvestada 28,8 miljoni krooniga ja nii Rahvaliidu kui ka roheliste kuueliikmeline fraktsioon 5,6 miljoni krooniga. Erakonnaelu on kallis Reformierakonna peasekretäri Kristen Michali sõnul on ta koos teiste peasekretäridega korduvalt arutanud, et erakondade rahastamine vajab nii summa kui kogu süsteemi mõttes muudatusi. «Demokraatia on kallis, kuid koonerdamine on veel kallim,» tsiteeris ta kunagist Briti valitsusjuhti Winston S. Churchilli. Michali sõnul kerkis erakondadele antav toetus viimati 2004. aastal, kui tollase reformi käigus keelati ära ettevõtjate annetused. «Oleks loogiline, kui kord riigikogu koosseisu ajal vaadatakse see arv üle. Lisaks on läinud kallimaks ka erakondade elu – kasvanud on põhikulud, suurenenud on liikmeskond, märgatavalt on kallinenud kirjade saatmine,» rääkis Michal. «Erakonnad on samuti kodanikuühiskonna osa ja praegune koalitsioon parandab kodanikuühenduste rahastamist,» lisas Reformierakonna peasekretär. Michali väitel tuleks arutelude käigus jõuda lahendusteni, mis aitaksid teha erakondade rahastamise mudeli läbipaistvamaks. Viimast on lisaks õiguskantsler Allar Jõksile taotlenud ka mitu autoriteetset poliitmõtlejat. See tagab omakorda suurema sõltumatuse ka üksikisikutest sponsoritest. Rahvaliit soovib muutust Opositsiooniliidrid jäid esialgu äraootavale seisukohale. «Meieni pole ükski ametlik ettepanek jõudnud. Ootame selle ära,» viitas keskfraktsiooni esimees Vilja Savisaar sellele, et pall on võimuliidu käes. Savisaare hinnangul on asjal n-ö kaks otsa. «Alati võib küsida, kas on vaja poliitilisele tegevusele peale maksta. Teisest küljest on erakondade finantseerimine – just kontrolli ja läbipaistvuse küsimused – tekitanud aastaid probleeme,» rääkis ta. Rahvaliit soovib oma riigikogufraktsiooni esimehe Karel Rüütli kinnitusel kogu süsteemi põhjalikult ringi teha, kuna praegu on riigikogu roll ületähtsustatud. «See pole argument, et elu on kallimaks läinud. Tähtis on see, kuidas raha jagatakse, mitte summa. Eesti asja ei aeta ainult Toompeal, vaid ka kohtadel,» ütles Rüütli. Rahvaliidu pakkumise järgi tuleks kolmandik rahast jaotada laiali kõigi erakondade vahel liikmete arvu järgi. Teise kolmandiku eraldaks opositsioonijõud senistel alustel riigikokku valitud parteidele. Viimase kolmandiku annaks ära, lähtudes sellest, kui palju kohti on üks või teine erakond saanud kohalike omavalitsuste volikogudes. «Rahvaliit tuleb lähiajal selle algatusega välja,» sõnas Rüütli. Üks Jõksi suurimaid murelapsi • Õiguskantsler Allar Jõks on aasta-aastalt nõudnud poliitikutelt, et tuleb seada sisse kontroll erakondade hämarate finantsallikate üle. • 16. veebruaril andis ta riigikohtule taotluse tunnistada erakonnaseadus põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks osas, milles see ei sätesta tõhusat kontrolli erakondade finantseerimise üle. • «Kui pole kontrolli erakondade rahastamise üle, pole õigustatud ka erakondade rahastamine riigieelarvest,» märkis Jõks toona. • Riigikohtu üldkogu arutab Jõksi taotlust 18. septembril. |
