Inimaju (ülal) ja šimpansi aju Foto: Repro

Kuigi inimaju suurus ei ole viimase 200.000 aasta jooksul muutunud, oleme me liigina nii kaugele arenenud just tänu oma aju suurusele ja keerukusele.

Ameerika teadurite väitel on aga viimase paarikümne tuhande aasta jooksul tekkinud kahe ajuarengut kontrolliva geeni uued variandid, mis on inimpopulatsioonis laialt levinud.

Esialgu pole siiski teada, kas leitud geneetilised adaptsioonid mõjutavad aju suurust või intelligentsust.

Uusi geenivariante ei leidu kaugeltki kõigil inimestel ja see tõdemus võib taas lõkkele puhuda vaidlused võimaluse üle, et erinevate inimgruppide aju võib funktsioneerida erinevalt.

«Kuigi pole teada, milliseid eeliseid need geenid annavad, on selge, et ühtedel inimestel on need olemas ja teistel ei ole. See on halvim võimalik õudusunenägu neile, kes on veendunud, et erinevate inimgruppide ajutöös ei ole erinevusi,» sõnas Wisconsini ülikooli antropoloog John Hawks.

Geneetik Bruce Lahn ja ta kolleegid Chicago ülikoolist uurisid kahte ajuarengu eest vastutavat geeni nimega Microcephalin ja ASPM.

Mõlemad mainitud geenid reguleerivad aju suurust ning nende geenide mittetöötavate mutantkoopiatega inimesed põevad mikrotsefaaliat ehk haigust, mille puhul areneb inimesel välja normaalse struktuuriga, ent tavalisest palju väiksem aju.

Teadurid avastasid geeni Microcephalin kümneid erinevaid variante ehk alleele, ent üks leitud mutatsioonidest on umbes 70 protsendi inimeste ajus ja umbes pooltel neist on geeni täiesti identne versioon.

Uurijate kinnitusel tekkis see mutatsioon ligikaudu 37.000 aasta eest ning levis väga kiiresti.

Uus mutatsioon on enam levinud Euroopas, Lähis-Idas ja Lõuna- ning Põhja-Ameerikas elavate inimeste seas ning Aafrika elanikel esineb seda oluliselt harvemini.

Geeni ASPM uurides leiti samuti uus geenivariant, mis tekkis uurijate hinnangul vaid umbes 5800 aasta eest ja on levinud suisa välgukiirusel, sest seda leidub umbes neljandikul maailma elanikkonnast.

ASPM'i uut varianti leidub enim Euroopa ja Lähis-Ida elanikel.

Kuigi keegi ei oska esialgu täpselt öelda, kuidas avastatud geenide uusvariandid neid kandvaid inimesi mõjutavad, tekkisid mõlemad geenivariandid ligikaudu samal ajal, kui inimkonna kultuuriline käitumine tegi läbi olulise kvaliteedihüppe.

Microcephalin'i uusvariandi ilmumise ajal said uurijate väitel tuule tiibadesse kunst ja muusika, religioossed riitused ja senisest keerukamate tööriistade valmistamine.

ASPM'i uue versiooni tekkimise ajajärgul arenes hüppeliselt põllumajandus, tekkisid linnad ning sellest ajast pärinevad andmed esimesest kirjakeelest, väidavad teadlased.

Lahni sõnul pole veel teada, kas geneetiline evolutsioon võis olla nende arenguhüpete põhjustajaks või on tegemist kokkusattumusega.

Paljud uurijad kahtlevad selles, et loodusel võiks tänapäeval enam varuks olla mõni kõrgema intelligentsuse tootmise selektiivmehhanism, sest kultuur on sellise mehhanismi nende arvates edukalt blokeerinud.

Lahn ja ta töörühm uurivad nüüd, kas geenide uusvariandid võivad mõjutada neid kandva inimese vaimset võimekust.

Looduslik valik võib eelistada suuremat aju, kiiremat mõtlemist või väiksemat vastuvõtlikkust neuroloogilistele haigustele, spekuleeris Lahn.

Põhimõtteliselt võib efekt olla ka risti vastupidine.

«Võib-olla on rumalus samuti eeliseks. Ma kahtlen ses sügavalt, ent see on võimalik,» märkis Lahn.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5