NATO Sõjalise Komitee esimehe kindral Harald Kujati sõnul on laupäeval
Tallinnas aset leidnud komitee istung tugev signaal alliansi
kohalolekust Eestis, teatas Kaitsejõudude peastaap.
«Istungi asetleidmine just Tallinnas on tugev ja nähtav signaal
sellest, et Eesti on osa NATOst ning NATOl on vastutus julgeoleku ja
stabiilsuse eest Eestis,» sõnas kindral Kujat.
«Eestile oli sellise kõrge taseme kohtumise korraldamine suur
väljakutse,» lisas Eesti kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts.
Sõjaline Komitee arutas kindral Kujati sõnul Tallinnas alliansi
käimasolevaid missioone Bosnia-Hertsegoviinas, Afganistanis, Kosovos ja
Iraagis, õhuturbega seonduvat ning NATO sõjaliste võimekuste edasist
arengut.
«Kaitseväe juhatajad andsid juhtnöörid sõjalise planeerimise
jätkamiseks Brüsselis. Sõjalise Komitee istungil novembris võtame vastu
konkreetsed otsused ning teeme ettepanekud alliansi poliitilistele
juhtstruktuuridele,» selgitas Kujat.
Lisaks kaitseväe juhatajatele osalesid istungil liikmesriikide
sõjalised esindajad NATO juures ning NATO strateegilised ülemjuhatajad.
Kokku viibis Tallinnas ligi 60 kindralit ja admirali.
Alliansi kõrgeim sõjaline juhtorgan külastab 10.-13. septembrini kolme
Balti riiki oma iga-aastase väljasõiduistungi raames. Tallinnast sõitis
Sõjaline Komitee edasi Riiga.
NATO riikide kaitseväe juhatajatest koosnev Sõjaline Komitee on
alliansi kõrgeim sõjaline juhtorgan, mille ülesanne on NATO sõjalise
poliitika ja strateegia väljatöötamine ning poliitiliste
juhtstruktuuride nõustamine.
Kriiside, pingete või sõja korral annab Sõjaline Komitee NATO
poliitilistele juhtorganitele soovitusi sõjalise jõu kasutamise, selle
ulatuse ja kasutatava väekontingendi kohta.