Nii ka läks. Peaaegu. Massiäri sellisel kujul on nüüd tõesti sama hästi kui ühel pool ning tänavanurkadel paarikümneruutmeetristel äripindadel ühe ilmutusmasinaga fotolaboreid enam pole. Ainuüksi ametlike teadaannete otsingusse «foto» trükkides saab vastuseks trööstitu rea fotoäris tegutsenud firmasid – Rüütli Foto, Foto FX, Tartu Foto, Baltic Foto Trading, Türi Foto, Eiri Foto... Kõiki neid ühendab üks ja sama rubriik – pankrotimenetluse teated. Samal ajal pildistab rahvas järjest rohkem, sest kunagi luksuskauba hinnaklassi kuulunud digikaamera on praeguseks pea igas kodus. Ning odavamaid paberfotosid pakkuvate firmade digitaalsed fotolaborid huugavad täisvõimsusel, järjekorrad ulatuvad teinekord pea nädalani. Mõne aastaga toimunud kiiret muutust fotoäris iseloomustavad suurepäraselt Kodaki fototehnika ja -toodete sissetooja Teet Grupp juhatuse liige Egon Truve nimetatud arvud, mille järgi on traditsiooniline, nn analoogfotograafia peaaegu kokku kuivanud. «Nõudlus tavaliste fotofilmide järele on mitu korda vähenenud,» nentis Truve. «Võrreldes endiste aegadega, ütleme, kümme aastat tagasi, on alles jäänud ehk kümnendik käibest.» ärid kinni pandud OÜ Digifoto omaniku Rein Rämmi sõnul on tulemus näha ka tänavapildis. «Fotoärisid on palju kinni pandud ja niipalju kui mina tean, kavatsetakse veelgi panna,» märkis Rämmi. «Selverites ja kaubanduskeskustes olnud pisikesed laborid on peaaegu kõik kinni läinud. «Inimesigi ei leia tööle, ilmutusmasina juures istumise eest kümmet tuhandet kätte ei saa maksta, aga alla selle kedagi ei leia.» Nende laboritega, meenutas Rämmi, oli «üksjagu jama kah». Viisid filmi mõnda odavasse kohta, kus miski oli valesti häälestatud, kemikaalid vahetamata või paber vana, iial ei teadnud, kas operaator üldse vaatab negatiivile peale või laseb lihtsalt masinal vorpida. Filmile pildistamisel Rämmi arvates enam suurt perspektiivi pole, kuna see on kulukas ja järjest väheneva nõudluse juures keegi alla saja krooni enam naljalt ilmutamist ette ei võta. «Paari miljoni kroonise masinaga ükshaaval pilte vorpida ja selle arvelt renti maksta, müüjat ja laboranti palgal hoida... ei mängi hästi välja,» kõlab staažika fotoettevõtja resümee. Tema sõnul jäid fotomaailma kiire digitaliseerumise käigus ellu firmad, kes suutsid muutuvate oludega kiirelt kohaneda. Varemgi kõrge kvaliteedi poolest tuntud OÜ Digifoto loobus näiteks masstoodangust ning keskendus suurte, kuni 1 x 3-meetriste fotode tegemisele. «Kui seda nišši ei oleks, tulnuks pood juba kinni panna,» tõdes Rämmi. On tõsi, et digikaameraga klõpsitud piltidest lõviosa jääbki failiks kõvakettal ega saa kunagi paberfotoks, kuid sellegipoolest undavad suuremate firmade digilaborid täistuuridel. Kuna inimesed pildistavad, pole paberfotode arv vähenenud, pigem vastupidi. Inimesed küll valivad praegu hoolega, milliseid fotosid paberile talletada, tõdes Fotoluksi reklaamijuht Andres Tarto, kuid pildistajaid on tublisti enam. «Isegi võrreldes mullusega tehakse tänavu paberile järjest rohkem fotosid, sest üha enam inimesi ostab endale kaamera,» sõnas Truve. «Digikaamera on ka riist, millega pildistatakse märksa enam kui omal ajal filmikaameraga.» hinnad läksid alla «Digifoto võit on ilmne – aparaadid on odavad ja kvaliteet on ka heaks läinud. Viie-seitsme tuhandega saab tavakasutaja juba korraliku kompaktkaamera, millega saab ka õige suuri pilte teha, juhitavad välgud ja korralik zoom peal,» nentis Rämmi «Ka mälukaardid on muutunud imeodavaks.» 2004. aastal K-Arvutisalongi alustatud hinnasõda paberfotode turul pani küll konkurendid tuld ja tõrva sülgama ja viis alla ka paberfotode hinnad, kuid suurematele konkurentidele see luigelauluks ei saanud. Hobipiltniku jaoks võib praeguseks sõnastada rusikareegli: odavalt saad siis, kui oled nõus pilte ootama ja lepid vastuvõetava kvaliteediga. Kui aga ootad, et fotofirma su piltidele enne väljatrükki ka peale vaataks ja vajadusel midagi korrigeeriks, siis kroonise tükihinnaga piltide peale loota ei tasu. Rämmi hinnangul pole aga keskmine digikaameraga pildistaja ka paberfoto kvaliteedi osas üleliia nõudlik. «Juba on olemas uued ahvatlused – nüüdisaegsetesse telekatesse on juba mälukaardi pesadki sisse ehitatud, nii et saad ekraanilt vaadata tervet slaidishow’d,» märkis ta. «Suur kogus ja hea kvaliteet on üheaegselt sama hästi kui võimatu,» leidis Fotoluksi reklaamijuht Tarto. «See ei tähenda kindlasti, et ma tahaks kellegi tööd maha teha – ka masstoodanguna tehtavate fotode kvaliteet on tegelikult juba üsna hea.» Ühes on ettevõtjad väga üksmeelsed – filmile pildistamine küll ei kao, kuid jääbki kitsaks nišitooteks. Fotoajakirja Cheese väljaandja Tiit Lepp kinnitas, et teab siiski mitmeid fotograafe, kes on digi juurest filmilindi juurde tagasi pöördunud. «Need on tõsisemad huvilised, kes peavad lugu sellest, et filmile pildistades on tunnetus teine,» märkis Lepp. «Eks filmile pildistamise juures ole ka salapära rohkem.» Truve sõnul on Jaapanis pärast digirevolutsiooni tagasipöördumine filmi juurde küll märgatav tendents, kuid Eestis ta seda juhtuvat ei usu. --------------------------------------------------- • 1826 tehti hõbedaplaadile esimene teadaolev foto, mille ilmutamine võttis kaheksa tundi. • 1839 leiutati dagerrotüüpia: fotod jäädvustati endiselt hõbedaplaadile, kuid lühemad säri- ja ilmutusajad muutsid pildijäädvustamise tunduvalt mugavamaks. • 1839 leiutati negatiivprotsess, esimene negatiiv pildistati klaasile. • 1861 tehti esimene värvifoto, • 1884 leiutas Eastman Kodak filmi, mis asendas klaasplaatidel negatiivid. • 1963 tuli esimene polaroidfilm. • 1981 tutvustas Sony esimest kaamerat, mida võib tinglikult pidada digikaameraks. • 1990 tõi Kodak turule esimese digikaamera. • 2004–2007 teatasid mitmed suured fotokaamerate tootjad filmikaamerate tootmise lõpetamisest. |
