| Rahnu sõnul vastab avapäeva tulemus treenitusele. «Viimased kuu aega olen harjutanud viiekümneprotsendilise koormusega,» lausus Achilleuse kõõluse vigastust ravinud atleet. «EMil imet ei sündinud, ei saanudki sündida.» Eesti esinumber Rahnu rääkis pärast 400 m jooksu hingeldades, kuid suutis siiski nalja visata. «Arstide vahet käimine on olnud sisuliselt ainus treening,» sõnas ta. «Aga loodan 8200 punkti kokku saada. Teisel päeval on rohkem tehnilised alad, kurnav on vaid 1500 meetri jooks.»Ohtlik kaugushüpe Avapäeva järel juhib tšehh Roman Šebrle 4420 punktiga. Talle järgnevad venelased Aleksei Sõssojev ja Aleksander Pogorelov vastavalt 4259 ja 4249 punktiga. Rahnu läbis 100 m jooksu esimese poole hästi, kuid lõpuks kangestus ja sai vastutuules (-0,8 m/s) ajaks 10,84. «Ma ei jõudnud lõpuni pingutada,» rääkis teise koha hõivanud 26-aastane sportlane. «Kuu aega tagasi oli sprindivorm palju parem.» Kaugushüppe ajal pani ilmataat mitmevõistlejad karmilt proovile. Vihmasadu muutus üha tugevamaks ja kõuemürin tekitas õudu. Teine voor jäeti pooleli, kui venelane Aleksei Drozdov ja Rahnu tõukepakul libastusid. Eesti suurlootuse pöid paindus ohtlikult viltu, venelane tegi maandumiskastis kukerpalli. Tund aega hiljem jätkunud mõõduvõtmises suutis Rahnu hüpata 7.40. «Kaugushüppega olen väga rahul,» lausus ta. «Õnneks ei saanud jalg vigastada.» Avakatse parim Kuulitõukes tegi Rahnu parima tulemuse 15.26 esimesel katsel. Kõrgushüppes andis Rahnul tunda vähene treeningupagas. 2.08 mees alistas täpselt kaks meetrit. 400 meetrit läbis ajaga 49,67. Madis Kallas võis avapäeval kindlalt plusspoolele kanda paduvihmas saavutatud kaugushüppetulemuse 7.22 ja kõrgushüppe 2.00. 100 m jooksus piirdus saarlane 11,21 ja 400 meetris 51,70ga. Kuulitõukes jäi laeks rahuldav 14.62. Mikk Pahapill pidi võistluse pooleli jätma kuklanärvi põletiku tõttu. «Probleemid tekkisid juba kaugushüppes,» ütles isiklikust rekordist 7.81 meetri ja ühe sentimeetri võrra vähem kirja saanud Pahapill. «Enne viimast katset lõi pildi eest ära.» Kõrgushüppe ajal tekkis Pahapillil kuklas terav valu ja pärast 1.88 ületamist lahkus ta areenilt arsti juurde. «Selliste asjadega ei saa riskeerida,» arutles ta. «Juulis vaevas mind sama tervisehäda Rakveres. Ilmselt jäi haigus välja ravimata.» Iiveldust tundnud Pahapill oli nördinud, et EMi nii lõpetama pidi. «Mul oli hea võimalus Göteborgis ilma teha,» lausus 23-aastane sportlane. «Aga mis parata. Tuleb terveks saada ja järgmisel suvel maailmameistrivõistlustel korralikult esineda.» Nazarov
lootis paremat Mikk Pahapilli treener Andrei Nazarov (pildil) seostas hoolealuse kehvi tulemusi EMi eel põetud külmetushaigusega. «Teadsin, et Mikk ei ole supervormis, aga nii viletsaid tulemusi ma ka ei oodanud,» sõnas Nazarov. Juunis niitis Pahapilli tõvevoodisse kõhuviirus, juulis külmetushaigus. «Ma ei tea, aga võib-olla pidanuks arstid soovitama tal Euroopa meistrivõistlustest loobuda,» nentis Eesti kümnevõistluse eksrekordimees Nazarov. 23-aastane Pahapill kogus mai lõpus Austrias Götzises 8002 ja viis nädalat hiljem Prantsusmaal Arles’is Euroopa karikavõistluste superliiga jõuproovil 7980 punkti. Tema isiklik rekord võrdub 8149 punktiga. (PM) |
