| Viljandimaa lennundusajalugu tegi Hendrik Agur endale kuuluval murulennuväljal kell 15.18, kui tema juhitud Cessna 150 rattad maapinda puudutasid, kirjutab Sakala. Lend Tallinnast Karksi ja Polli vahele endisesse õunapuuaeda rajatud lennuväljale oli võtnud aega täpselt tund ja kaks minutit. «Oleksin veidi kiiremini kohale jõudnud, aga tegin lennuvälja kohal vaatlusringi. Ilm oli väga hea ja tuul soodne,» lausus rahulolev Agur õhusõidukist väljudes. Hendrik Agur alustas koostöös Mulgimaa Elu Edendamise Keskusega Karksisse lennuvälja rajamist kaks aastat tagasi, kuid päris valmis pole see tema sõnul nüüdki, sest maandumisrajale külvatud muru alles tärkab. «Praegu külalisi veel vastu võtta ei taha,» kõneles lennuvälja peremees. «Et aga eelmisel nädalavahetusel sai elektriliini teisaldamine ühele poole, siis otsustasin proovilennu ära teha,» ütles ta. Kokku kulus lennuvälja ehitamiseks umbes 200 000 krooni. «Tegemist oli suurel määral kõigi lennundusentusiastide ja nende perede ettevõtmisega. Aga näiteks raja lävemärgid õmbles minu naine,» rääkis Agur. Praegu Tallinnas koolidirektorina töötav Hendrik Agur tõdes, et üks põhjus eralennuvälja rajamiseks oli asjaolu, et lennukiga jõuab pealinnast 200 kilomeetri kaugusel asuvasse maakoju kiiresti. Aguri peas tiksub ka plaan rajada Karksisse lennuturismitalu. Tema sõnul on lennundus Euroopas levinud harrastus. «Karksis me selliseid turiste ei näe, sest pole olnud kohta, kus maanduda. Tallinnasse, aga näiteks ka Kärdlasse maandub eralennukeid nagu linnuparvi,» teadis Agur. Selleks, et arendada täiemahulist lennuturismi, tuleks 525-meetrist maandumisrada pikemaks ehitada. Lennuvälja peremees ütles, et osa vallaelanikke on tema ettevõtmisse suhtunud pooldavalt, teised aga kahtlevalt. Põhiliselt on kardetud lennukite tekitatavat müra. «Ei ole see müra midagi erilist. Traktor teeb palju kõvemat häält,» ei pidanud Aguri maandumist tervitama tulnud Karksi valla ehitus- ja planeeringuspetsialisti Olga Palu kartusi põhjendatuks.
Toimetas Mirjam Mäekivi, PM online |
