| Vaadates viimaste aastate trende, on statistikaameti analüütiku Ülle Valgma sõnul märgatav, et Eesti naised abielluvad üha enam siin vähem esindatud rahvuste esindajatega. «Kindlasti on siin põhjuseks piiride avanemine, õppimine ja töötamine välismaal, ka puhkusereisid annavad inimestele võimaluse saada tuttavaks teiste riikide elanikega,» tõdes ta. «Tundub, et eestlaste ja kohaliku venekeelse elanikkonna vahel on abiellujaid võrreldes varasemaga tõesti vähem ja välismaalastega abiellumine järjest sageneb,» nentis Tallinna perekonnaseisuameti juhataja Karin Kask.Eesti mehi vähe Kase hinnangul on teisest rahvusest elukaaslase leidmine populaarne kahel põhjusel. Esiteks on muutunud asjaajamine lihtsamaks, kuid mitte vähem oluline põhjus pole Kase sõnul kohalike meeste nappus. «Eestis on naisi rohkem. Isegi kui meil on sobivas eas kenasid mehi, siis on nad kas juba abielus, homod või muude probleemidega,» sõnas Kask. Perekonnaseisuametid peavad eraldi arvestust nende abiellujate üle, kes vajavad tõendit välismaale abiellumiseks. Kase sõnul võtavad neid tõendeid valdavalt noored kahekümnendates eluaastates naised. «Mehi ja vanemaid inimesi on nende seas kindlalt alla poole, mis tähendab, et meestel on Eestis valikut küllaga,» märkis Kask. Kõige rohkem võetakse tõendeid Venemaale, kuid neil juhtudel on Kase sõnul tegemist eranditult siinsete venelastega. Möödunud nädalal kirjutas Eesti Ekspress artikli sellest, et Eesti kodanikest venelased sõlmivad fiktiivseid abielusid Venemaa kodanikega, et võimaldada neile elamis- ja tööluba Eestis. «Olen täheldanud, et kui kohalik abiellub Lääne kodanikuga, siis plaanitakse elama minna läände, idast tulijad aga jäävad pigem siia, kuid meie saame lähtuda siiski sellest, et kõik abielud sünnivad armastusest,» sõnas Kask. Välismaale abiellumistõendeid võetakse peale Venemaa kõige sagedamini Soome, Itaaliasse ja Saksamaale. Kindlalt figureerivad selle nimekirja esimeses pooles ka Rootsi, Ameerika, Norra ning viimastel aastatel korduvalt ka Türgi, Egiptus ja Jaapan. Eksootilisematest paikadest on abielusidemed viinud Eesti kodanikke ka Nigeeriasse, Jamaicale, Hiina ja Indiasse. Kelleks peavad ennast eri rahvusest paaride lapsed, sõltub mitte-eestlaste integratsiooni sihtasutuse projektijuhi Evelin Müüripeali hinnangul eeskätt naisest. «Minu kogemus näitab, et kui ema on laia silmaringiga, siis püütakse segaabielude puhul mõlemat keelt hoida,» ütles Müüripeal. «Kui eesti-vene paaris on naine eestlane, on ka lõimumine viljakam,» sõnas ta. Sõltuvalt emast Ukrainlanna Liida Laane, kes on olnud eesti mehega abielus juba üle 30 aasta, kinnitas, et pole kordagi oma otsust kahetsenud. «Meie kakskeelses peres kasvanud tütar saab nüüd õppejõuna pidada loenguid nii eesti kui vene keeles,» tundis ta uhkust. Laane kinnitusel on tal kahju ainult sellest, et ei ole ise eesti keelt selgeks saanud. «Nõukogude ajal olid paljud propaganda ohvrid, kuid minu hinnangul suhtlevad eestlased ja siinsed venelased praegu palju rohkem, vene noored on eriti tublid ja püüdlikud ning õpivad keelt,» ütles ta. Statistikaameti andmeil on eestlaste ja mitte-eestlaste vahelisi abielusid ligikaudu seitse protsenti kõigist aastas registreeritud abieludest. 2004. aastal sõlmiti Eestis 6009 abielu. |
