Ágnes Heller peab Tallinnas loengu 11.08.2006 00:01
TLÜ EHI 15. augustil avatav rahvusvaheline suvekool
«Contested Modernities» («Modernsusdebatid») toob Tallinna mitmeid
nimekaid ühiskonna- ja kultuuriteadlasi, sh filosoofia- ja
politoloogiaprofessor Ágnes Helleri New Yorgist, kes avab suvekooli avaliku
loenguga.
Ungari päritolu Ágnes Heller oli 1950ndatel György Lukácsi üliõpilane ning
kolleeg ja üks Budapesti koolkonna olulisemaid liikmeid. Tema teoste pikk
nimekiri käsitleb laia teemade ringi: ajaloofilosoofia, eetika, modernne riik ja
ühiskond, postmodernse ajastu võimalused.
Heller on üks provotseerivamaid ja ebakonventsionaalsemaid, kuid samas
austatumaid ja mõjukamaid vasakpoolseid poliitilisi filosoofe maailmas.
Tema tööd on tunnustatud mitmete prestiižikate auhindadega. Käesoleva aasta
aprillis pälvis ta Sonningi preemia, Taani suurim kultuuripreemia «kiiduväärse
panuse eest Euroopa kultuuri hüvanguks».
Avaliku loenguga esineb ka Rutgersi Ülikooli antropoloogia- ja soouuringute
professor Dorothy Hodgson, kes on tuntud eelkõige just meeste probleemide ja
eripära uurijana üleminekul traditsiooniliselt ühiskonnalt modernsele.
Suvekooli raames toimub ka Leedsi ja Varssavi ülikoolide emeriitprofessori
Zygmunt Baumani ning Tallinna Ülikooli rektori Rein Raua modernsuse ja
postmodernsuse teemaline videovestlus.
Käesoleva aasta juunis salvestatud vestlust näidatakse Eestis esmakordselt.
Zygmund Baumani modernse maailma ja kaasaegse ühiskonna eetiliste küsimuste
käsitlused on maailmakuulsad. (PM)
Ametist lahkuv Vene suursaadik Konstantin Provalov ütleb
pärast ligi kuus aastat Eestis töötamist, et Venemaa välispoliitikas loobutakse emotsionaalsetest sõpradest ja kuumadest suudlustest.
Postimehe ajakirjaniku Toomas Sildami meelest tuleb eile Suurbritanniast tulnud rindeteadete valguses küsida: kui hästi on maandatud euroühenduse ühe põhihüvega, isikute vaba liikumisega kaasas käivad probleemid? Sest pidev valvelolek on paratamatus.
Postimehe ajakirjanik Erkki Bahovski vestles Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja Margit Sutropiga ja jõudis järeldusele, et kuigi sookvootide rakendamine võib näida lihtne, ei too see siiski kergeid lahendusi. Ei Eestis ega maailmas.