|
Eesti esimese spetsiaalselt avariiolukordades kasutamiseks mõeldud
reservjaama rajamiseks valmis Põhivõrgu tellimusel põhjalik eeluuring. Põhivõrgu
juhi Lembit Vali sõnul on elektritootmise tulevikuarenguid silmas pidades jaama
rajamine hädavajalik, kirjutab Äripäev.
«Praegu hoiame Eesti kohustuslikku avariireservi põhiliselt Läti
hüdrojaamades, alternatiiviks võiks olla vaid Narva elektrijaamad, mis praegu
jäävad hinna mõttes aga lõunanaabrite pakkumisele kindlalt alla. Veelgi olulisem
on aga märkida, et pikaajalises plaanis on reservide saadavuse osas ebakindlad
mõlemad variandid, mistõttu peame vajaliku reservjaama ise rajama,» selgitas
Vali.
Eesti elektrisüsteemi praegustele vajadustele ja nõuetele vastab kõige
paremini 80-120 MW võimsusega reservjaam, mis peaks hädaolukorras käivituma
kümne minutiga. Näiteks soojuselektrijaama käivitumine on 12tunnine protsess.
Hinnanguliselt leiab reservjaam aastas kasutust 200 tundi.
Nimetatud nõuetele vastavad kõige paremini gaasiturbiinseadmega
elektrijaamad, mis on ka mujal maailmas leidnud avariireservide elektrijaamadena
laialdast kasutust.
Avariireservide käivitamise peamine ülesanne on elektrisüsteemi ühendatud
tootmisseadmetega või elektrivõrgus toimunud avarii korral hoida ära kogu
elektrisüsteemi avariilist väljalülitumist. Samuti peaks jaam olema abiks
kustunud elektrisüsteemi nn nullist käivitamiseks, selgitas Vali avariireservide
elektrijaama rolli.
Juunis valminud eeluuringu tulemustes hindasid eksperdid otstarbekaks rajada
kahel kütusel (kerge kütteõli ja maagaas) reservjaam Iru Elektrijaama
territooriumile. Koha valikul kaaluti mitmeid võimalusi, alternatiivid oli Balti
soojusjaam ja kaheksa suurt alajaama. Toimetas Marti Aavik, Postimees.ee |
