Päästjad kustutavad endiselt Kurtna ja Kuusalu põlenguid 11.07.2006 21:12
5. juulil alanud metsapõlengul, Ida-Virumaal Illuka vallas
Kurtnajärvistu piirkonnas, jätkuvad kustutustööd. Ehkki eile mõõdetud
180hektarilist põlenguala on suudetud tasahaaval vähendada, on
päästjatele probleemiks taas süttivad tulekolded juba kustutatud
turbaväljadel.
Suitsev mets Kuusalus Foto: Raigo Pajula
Põlenguala perimeetri vähenedes tõstetakse ümber voolikuliine ning moodustakse uusi töölõike. Sündmuskohal on kümme päästeautot, Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) ja ASi Tootsi Turvas tehnika, teatas päästeamet.
Lisaks on kohal Viru Keemia Grupi traktorid, milleabil rajatakse uusi sihte põlengualale pääsemiseks.
Kustutustöödel tegutsevad lisaks Ida- ja Lääne päästekeskuste töötajateleveel 32 kaitseväelast, kaks vabatahtlikku, kaks AS Tootsi Turvas ning kaks RMK töötajat.
Eilsele üleskutsele abistadapäästjaid kustutustöödel reageeris kolm tudengit Tartu Ülikoolist. Riiklik Looduskaitseselts on saatnud kustutustöödele appi mehitatud ATV.
Päästetöid juhib Ida-Eesti päästekeskuse korrapidamisbüroo juhataja Jaak Janno.
Täna jätkusid järelkustutustööd Kuusalu vallas Pala paiknevalkaitsejõudude polügoonil. Täna kell 18.00 seisuga tegeletakse hinnanguliselt 40 hektarilisel põlengualal 20 hektari suuruse polügooni territooriumi ülekastmisega.
Jätkuvalt teostatakse tuleluuret kogu põlengualal. Täna päeval tekkis põlenguala idaservas tuule mõjul väikeseid tulekoldeid, mis õnnestus koheselt likvideerida.
Tööd jätkuvad ka õhtul, homme hommikul loodetakse põleng tervel alallõplikult lokaliseerida. Tuleluure jätkub ka järgnevatel päevadel.
Hetkeseisuga töötab sündmuskohal 14 päästetöötajat ja 32 kaitseväelast.Lahtist leeki põlengualal ei esine, otsitakse ja likvideeritakse üksikuidtulepesasid.
Sündmuskoha staabis juhib kustutus-ja päästetöid Põhja-Eesti päästekeskuse korrapidamisbüroo operatiivkorrapidaja Priit Orusalu.
Eesti Panga president Andres Lipstok põhjendab oma täna Eesti Panga infotunnis peetud kõnes, et kommertspankadele kehtestatud karmimate nõuete põhjuseks on majanduse ülekuumenemise ohu suurenemine.
Jürgen Ligi kirjutab president Arnold Rüütli minevikku vaatavast kõnest võidupühal ja rõhutab, et mundrid, relvad ja väliõppused on küll ägedad, kuid muutuvad kergesti asjaks iseeneses, jättes varju riigikaitse eesmärgi ja asendi ühiskonnas.
kõik galeriid
