Nädal tagasi laupäeval Läänemaal Rohuküla sadama kandis õnnetul kombel rästikule peale astunud ja labajalga hammustada saanud Kersti on nördinud.

«Läksin omal jalal Haapsalu haiglasse. Seal tehti mulle hormoonsüst, mida rästikuhammustuse puhul tehakse. Tilgutite alla pandi ka. Vastumürki Haapsalu haiglas polnud, kuigi selles piirkonnas on väga palju rästikuid,» rääkis ta.

«Esialgu öeldi, et õhtul saan koju, aga kui WCsse minnes abikaasa käte vahel minestasin, siis hoiti natuke kauem sees - pühapäeva hommikul sain suvilasse tagasi,» meenutas Kersti.

Sel hetkel oli lillakassinine turse jõudnud parema põlveni, kuid see polnud veel kõik. Kui pere pühapäeva õhtul Läänemaa suvekodust pealinna jõudis, oli Kersti seisund üsna vilets.

Ränk turse oli jõudnud puusani ning vähegi suurem pingutus kippus pildi eest viima.

Esimene kiirabikõne lõppes tõdemusega, et kui turse jõuab kõhuni, helistagu patsient uuesti.

Keskööl ei pidanud Kersti enam piinale vastu ning kiirabi viis ta esmalt Tallinna keskhaiglasse. Seal rästiku vastumürki polnud.

Kahe-kolme paiku öösel jõudis naine Mustamäe haiglasse, kus talle viimaks rästikuseerumit süstiti.

«Arstid ütlesid mulle, et optimaalne oleks vastumürgisüst teha kahe-kolme tunni jooksul, maksimaalselt kuue tunni jooksul, aga mulle tehti see kolmkümmend tundi hiljem,» on Kersti murelik.

Nüüd öeldi Kerstile ka seda, et tuleb tüsistust ravima hakata ja ta pandi intensiivravipalatisse. Tohtrid hoiatanud, et halvemal juhul võib tekkida tromb või kõriturse.

«Selle peale ei osanud enam midagi öelda. Haapsalus oli muidugi imelik see, et hobuste, vanainimeste ja laste seerumit on, aga minusuguste jaoks pole. Et kui hobune pole, siis võid rahumeeli otsad anda,» pahandab naine.

Kersti tunnistab, et esialgu ei osanud ta rästiku hammustusest tekkinud paistetust ja turset väga kartagi. Aga lõpuks, kui ta Mustamäele intensiivravisse oli jõudnud, võttis kõhedaks.

Läänemaa haigla ravijuht Kai Tennisberg ütles «Aktuaalsele kaamerale», et vastumürki süstitakse eelkõige siis, kui rästikuhammustus on ülakeha piirkonnas. Ka saavad kindlasti süsti lapsed ja vanurid.

Tervishoiuameti erakorralise meditsiini osakonna juhataja Marek Seeri sõnul pole nemad rästiku vastumürgi omamist haiglatele kohustuslikuks teinud.

Iga haigla otsustab, kas ja kui palju ta 1800 krooni maksvat ja aastaga aeguvat seerumit vajab.

«Näiteks laste puhul seda vastumürki naljalt ei kasutatagi, sest lastearstide hinnangul on sellest kahju rohkem kui kasu,» märgib ameti kvaliteedinõunik Anne Poll.

Tervishoiuametnikud soovitavad küsimused rästikuhammustuste ja vastumürgi kohta esitada tervisekaitseinspektsioonile, see suunab sotsiaalministeeriumisse, kes omakorda soovitab tervishoiuametist aru pärida.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5