Eile katsetas firma Vildoma insener Martynas Kinka Leedust Tartus Riia maantee viaduktil Eestis esimest korda automaatset kaamera-kiirusemõõtjat. Foto: Ove Maidla

Ligi miljon krooni maksvas seadmes on ühendatud kiirusemõõtja ja digitaalne fotoaparaat, viimane jäädvustab kiirust ületanud auto numbri ja pildistab juhti. Sel moel on politseil võimalik kihutaja kindlaks teha.

«Seade võimaldab kontrollida ja jälgida liiklust. Juhte distsiplineerib just see, et pole teada, kus kiirusemõõtjad asuvad,» ütles julgestuspolitsei liiklusjärelevalve talituse ülemkomissar Tõnis Sulu. Seadme paigaldamiseks vajalikke plekk-kaste pannakse üles rohkematesse kohtadesse ning seadme asukohta muudetakse. Seega juht ei tea, millises kastis kaamera parasjagu töötab.

Samal teemal: Juhtkiri: Kiirus kontrolli alla (6)

Politsei vaid trahvib

Aparaate saab üles panna erinevatele postidele, mõnda sõidukisse või selle järelkärusse. Politseiauto näevad juhid kaugelt ära, uusi seadeldisi on aga raskem märgata, selgitas ülemkomissar.

Kiirusemõõtjate olemasolust võiks liiklejaile märku anda samasugused sildid nagu poodides, kus kasutatakse videovalvet – näiteks «teel on videovalve». Samas ei pea Sulu liikleja informeerimist kohustuslikuks, kuna seadme eesmärk on kontrollida juhtide käitumist just ootamatutes kohtades.

Uus aparaat ei nõua kohest politseiressurssi teedele. «Politsei astub mängu hiljem, kui tuleb tegeleda trahvidega,» rääkis Sulu.

Kui suur peaks olema trahvi kaasa toov kiiruseületamine, ülemkomissar täpselt öelda ei osanud. Küll aga rõhutas ta, et trahvid peaksid olema karmimad linnas koolide juures ning maanteedel vihma, lumesaju, jää või muude raskendavate ilmaoludega. «Määravad on aastaaeg, ilmatingimused ning seadme konkreetne asukoht,» ütles Sulu.

Hind seab piirid

Kui palju kaameraid ostetakse või renditakse, sõltub nii rahast kui kohtadest, millesse luuakse seadmevalmidus – elekter ja sidekaablid. «Mina näen, et pilootprojektina peaks mõõturid esmalt tulema Tallinna-Tartu maanteele, aga lõplikku valikut pole tehtud,» märkis maanteeameti peadirektori asetäitja Harri Kuusk.

Kuusk ütles, et kuigi algselt oleksid pidanud esimesed kiirusemõõturid Eestis tööle hakkama juba tänavu, lükkas Maailmapanga laenuprojektist loobumine kaamerate tuleku edasi. Ka Sulu märkis, et tegu on suhteliselt kalli aparaadiga. «Selle paigaldamist Eesti teedele piirab just kõrge hind,» täpsustas ta.

Maanteeamet taotleb tuleva aasta riigieelarvest raha liiklusohtlike kohtade likvideerimiseks, sealt peaks jaguma ka mõõturite tarbeks.

Hetkel aga töötab juba kolmandat päeva kaamera Tartus Riia maantee raudteeviaduktil. Algselt oli kaameraid müüv firma Est-Doma kavandanud katsetati ka Tallinnas, kuid seal ei leitud piisavalt madalat viadukti, kus kaamera poleks teepinnast kõrgemal kui kaheksa ja pool meetrit.

Seadmeid müüva osaühingu Est-Doma tegevdirektor Jaanus Vahtra ütles, et Tartus ei jahitud seadme abil esialgu mitte kihutajaid, vaid täideti Saksa riigi tellimust – 5000 Tartus tehtud fotot autonumbritest moodustab andmebaasi, mida Saksamaal hakatakse kiirteedel kasutama kaamerates Eesti autode äratundmiseks ja kiirteemaksu kogumiseks.

Juba ligi aasta on kolm seadet töös Leedus Vilniuses, kus neid kasutatakse 26 kohas.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 4.67