|
«Eestis on lõviosa senistest maaelu arengutoetustest läinud suurtootjatele,
eeskätt tulenevalt sellest, et see on olnud nii riiklikult programmeeritud,»
kirjeldas probleemi Eestimaa Talupidajate Keskliidu (ETKL) peadirektor Kaul
Nurm.
«Kui jätkata maaelu arengu raha eelissuunamist industriaalse iseloomuga
suurettevõtete arendamiseks, võime saada Eesti rahva toidetud, kuid kõik muud
väärtuslikud funktsioonid maal kaovad: väheneb töökohtade arv, külad jäävad
tühjaks, koormus keskkonnale kasvab,» ütles Nurm.
Tema hinnangul on väiketootmine Eesti kohaliku elu juurestik, kindlustades
kohaliku elu kvaliteedi säilimise.
«Väiketalud on ettevõtlikud, paindlikud, keskkonnasõbralikud, perekesksed,»
märkis ta. «Maaelu arengurahade suunamises peame kokku leppima
riigisiseselt.»
Põhjalikumalt käsitleti ka biomassi ehk bioenergia tootmist, mille arengut
soodustab naftapõhiste kütuste jätkuv kallinemine.
8. ja 9. juunil Tallinnas toimunud konverentsil vastu võetud
lõppdeklaratsioon taotleb eeskätt, et väike- ja keskmiste talupidajatega
arvestataks rohkem kavandatavas Maaelu arengu strateegias aastateks
2007-2013.
Selles ajavahemikus on Eestil võimalik kasutada keskmiselt kaks miljardit
krooni aastas ehk kokku 12 miljardit krooni maaelu arendamiseks.
Selle raha kasutamiseks ehk maaelupoliitika rakendamiseks on koostamisel
Maaelu arengukava 2007 -2013.
ETKLi, Euroopa Majandus ja Sotsiaalkomitee, europarlamendi ja eurokomisjoni
koostöös korraldatud üritusest võtsid teiste seas osa president Arnold Rüütel
ning põllumajandusminister Ester Tuiksoo.
Konverentsi eesmärk oli läbi arutada ELi maaelupoliitika olulised aspektid
uute liikmesriikide eripärasid silmas pidades ning aidata kaasa seeläbi
tasakaalustatud maaelupoliitika rakendamisele Eestis ja teistes uutes
liikmesriikides.
1989. aastal moodustatud Eestimaa Talupidajate Keskliit ühendab 5000 Eesti
talunikku. Toimetas Alo Raun, PM online |
