Keskealised ja vanemad eestimaalased mäletavad paarkümmend või enam aastat tagasi kehtestatud kohustuslikke kalapäevi. Neljapäeviti tohtis siis avalikes söögipaikades vaid kalatoite pakkuda. Ettevõtmine iseenesest oli ju mõistlik, sest kala on meie toidulaual ütlemata oluline toode.

Häda oli vaid selles, et enamasti pakuti neljapäeviti kehvade maitseomadustega tumeda lihaga ookeanikala.

Rõõm on aga tõdeda, et meie sirguv põlvkond ei tea neist ammustest aegadest miskit ja peab kalast lugu. Ja peabki pidama, sest just kalast saab organism muude kasulike ainete seas ka nii vajalikku D-vitamiini.

Kala võiks rohkem süüa

Meie noore põlvkonna kalalembust kinnitavad lasteaia- ja koolilaste toitumisharjumuste uuringud üheksakümnendatest aastatest. Ometi võiksime kalatoite veelgi rohkem süüa, sest needsamad uuringud näitavad, et just noore põlvkonna toidulaual napib C- ja D-vitamiini, rauda ja kaltsiumit.

Kuigi Eesti on mereriik, ei vaju siinsed poeletid kalakuhjade all sugugi mitte looka. Seda tänuväärsem on, et kauplustes on müügil suur valik töödeldud kalatooteid. Eriti tasub osta kalapulki, -burgereid ja muid sarnaseid tooteid, kuna need sisaldavad puhast ja kvaliteetset kala.

Ei maksa muretseda sellepärast, et nimetatud tooted on enamasti sügavkülmutatud, kala omadused seeläbi ei kannata. Ka on kalapulgad hinnalt suhteliselt rahakotisõbralikud. Ja mis peaasi – nende koduseks toiduks valmistamine on lihtne ja võtab vähe aega.

Kalapulkadest toitu tehes on väga raske midagi untsu ajada. Takkapihta näevad pulgad väga isuäratavad välja.

Paneeringus kiudained

Paneeritud kalatoodetel on veel üks hea omadus. Enamasti on nende puhul sool ja teised maitseained segatud paneeringusse. Kui sööjale tundub, et ta nii krehvtist toitu ei soovi, saab maitsestatud paneeringu lihtsalt taldriku servale lükata ja väärtusliku kala ära süüa. Samas aga on just paneeringus organismile väga kasulikke kiudaineid.

Enamasti valmistatakse kalapulki valge lihaga kaladest, mis on organismile eriti kasulik. Valge kalaliha ei sisalda ülearu palju rasva. Nii tulekski lapsi harjutada maast madalast selliseid kalu sööma.

Kalapulki ostes tuleb esmalt pakendilt uurida, kui suur on kalasisaldus antud tootes. Mida rohkem kala, seda tervislikum ja väärtuslikum on kaup. Seejärel peaks pöörama tähelepanu kiudainete sisaldusele ning kolmandaks peaks vaatama, et tootes ei oleks liiga palju soola. Pakendilt võiks uurida ka teavet toiteväärtuse kohta.

Rohkem kala!

Kasu leidis kuuest suurpoest testimiseks kokku viis sorti erinevaid kalapulki. Kalafileepulgad jätsime seekord kõrvale. Kuigi Kasu andmetel müüakse Eestis ka Poolas toodetud kalapulki Fish Fingers Tiko ja Morfish, ei õnnestunud meil neid leida.

Kalapulgatestis osales kuus inimest. Küpsetasime pulki nende karbil oleva juhendi kohaselt ahjus 200 kraadi juures 12 minutit.

Test näitas, et kalapulkade välimus võib olla väga petlik – väljanägemiselt kõige kenamad ja isuäratavamad pulgad olid maitse poolest kõige kehvemad ja vastupidi. Ka maitsesid kõik pulgad puiselt ja kala maitset oli nende puhul tunda liiga vähe. (PM)

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 0