| |
|
 |
Eile käisid Tallinnas Tõnismäel pronkssõduri juures koos sõjaveteranidega ka noored, kes hoidsid pidumeeleolu ülal sõjalaulude ja tantsuga ning tõmbasid lõõtspilli.
Foto: Toomas Huik |
|
Tõnismäe pidulised rüüpasid ampust ja laulsid «Katjuat»
(83)
10.05.2005 00:01
Andrus Nilk, reporter
Kommenteeri | Loe
kommentaare
Eile keskpäeval, kui pronkssõduri sinel oli punasest värvist puhtaks pestud,
valitses Tallinnas Tõnismäel pidumeeleolu: vanurid musitasid ja kallistasid,
neiud kinkisid veteranidele lilli ja lõbusad noored laulsid
«Katjuat».
«Pakkuge tüdrukutele ka!» hõikas sõjaveteran ja 1947. aastal püstitatud monumendi esisele platsile toodud laua juures askeldanud Punaarmee kapteni vormis Valeri Bartenev valas pensionäridele plastiktopsi ampanjat ja viina. Laual torkas silma noore sõduri raamitud portree. «Minu onu, kes langes 18-aastasena,» ütles end kollektsionäärina tutvustanud 50-aastane mees.Laual kõrgus Suure Isamaasõja plakat, kõrval lebas ka Punaarmee juhi Stalini portree.«Käsitlen Stalinit ja Hitlerit võrdsena,» jutustas Bartenev. «Paljud mehed läksid nende mõlema nimel sõtta ja kaotasid oma elu. Tahaksin mälestada kõiki sõjas hukkunud noorukeid, ükskõik, missugust mundrit nad kandsid.» Kella kümne ajal lilli tooma tulnud Punaarmee võitlejad, kes nägid veel pronkssõduril punase värvi riismeid, pomisesid vandesõnu. «Haisvad värdjad, nad kõik [eestlased] tuleks maha lasta,» süüdistas keskealine mees mobiilikõnes. Nutma puhkenud memmed kaebasid: «Jumal hoidku, mis siin tehtud on!» Tulise aplausi kutsus esile Nõukogude Liidu ja tsaari-Venemaa lipu platsile toomine, aga järk-järgult agressiivne meelestatus vaibus. Kuigi keskpäeval polnud pronkssõduri varahommikune punase värviga ülevalamine enam valdav jututeema, pidas Venemaal sündinud Artur Ruuser vajalikuks küsida nõudlikul toonil: «Kas need, kes monumenti värvisid, tahavad uut verevalamist?» Artur Ruuser näitas jope hõlma varjust ordeneid ja lubas pärastlõunal minna teiste punaveteranidega Vene suursaadiku Konstantin Provalovi vastuvõtule. 78-aastase Jelizaveta Kotova meelest pole Tõnismäe mälestussammas tähtis mitte ainult venelastele, vaid ka eestlastele. «Nad võitlesid koos faismi vastu,» lausus naine, kes sõja ajal ehitas Belgorodis kaevikuid ja raudteed. «Peame austama ja armastama neid inimesi, kes andsid meie eest oma elu.» Temaga sama meelt oli 85-aastane Leonhard Korjus, kes enese sõnul ei sõdinud mitte saksa rahva, vaid faismi vastu. «Ka saksa rahvas pidi kannatama,» ütles ta. «Mälestan siin koolivendi ja sõjakaaslasi, lapsepõlvesõpru ja tuttavaid.» Kümme aastat Tõnismäel võitu faismi üle tähistamas käinud Bartenevi sõnul pole pronkssõduri plats selleks sobivaim paik. Ta leidis, et Eesti riik võiks korda teha Maarjamäe memoriaalkompleksi, kus edaspidi võiksid sõja lõppu koos tähistada nii Saksa kui Punaarmees sõdinud mehed. «Sõjast on juba 60 aastat möödas,» põhjendas ta.
|
