Euroopa Parlament on ainus institutsioon, kus kodanik saab Euroopa asjade käiku mõjutada. Vaid europarlamenti saab eurooplane otse valida endale meelepärase esindaja. Kõikidel muudel juhtudel tuleb rahval vaid jälgida, keda tema riigi poliitiline eliit saadab Euroopa Liidu juhtorganitesse.

Või võtta teadmiseks, et järjekordne tubli riigiametnik on edukalt läbinud konkursi ühele või teisele eurokohale Brüsselis või Luksemburgis.

Samal teemal: Kas europarlamendi pädevust peaks suurendama? (14)

Europarlament kui ainus rahva valitud institutsioon peab saama endale suuremad volitused.
Praegu saab europarlament kaks korda mõjutada otseselt Euroopa Liidu käekäiku. Siis, kui on arutusel Euroopa Liidu järgmise aasta eelarve. Europarlamendi saadikud kas kinnitavad või lükkavad tagasi ühise eelarve.

Tuleb silmas pidada, et parlament teeb otsuse mittekohustuslike kulutuste kohta ehk tagasi saab lükata vaid poolt eelarvet. Mittekohustuslike kulutuste alla kuuluvad struktuurifondid, välispoliitika ja osa sisepoliitilistest algatustest.
Teine kord saab Euroopa Parlament iseloomu näidata siis, kui arutatakse Euroopa Komisjoni presidendi ja volinike küsimust. Europarlamendi saadikute kätes on Euroopa Komisjoni presidendi kinnitamine.

Volinike puhul kinnitatakse komisjon ühekorraga või lükatakse kogu koosseis tagasi. Üksikuid volinikke välja praakida ei saa.
Tänane europarlament meenutab rändtsirkust, kes pendeldab kahe linna, Brüsseli ja Strasbourgi vahel, peab pikki väitlusi, kuid kellest oleneb siiski vähevõitu.

Erinevalt Eesti parlamendist ei ole Euroopa Parlament volitatud vastu võtma seadusi ning ta ei saa nimetada valitsust. Tema põhiülesanne on esindada Euroopa Liidu liikmesriikide rahvaid.
Europarlament on 20 viimase aasta jooksul ometi oluliselt oma mõju kasvatanud. Saadikutel on palju rohkem vabadust ja sõnaõigust kui nii mõnegi rahvusriigi parlamendil, kus võimupartei esindajatel on alatasa suu vett täis, kui valitsuskoalitsioon mõne jamaga on hakkama saanud.

Esimene asi, mida peaks muutma: Euroopa Parlament peab saama täiskontrolli kogu Euroopa Liidu eelarve üle. Kuigi parlament saab praegu öelda, kuidas raha kasutada, ei saa ta ometi dikteerida, kuidas Euroopa Liit võiks oma sissetulekuid suurendada.

Ja olgem ausad: tegelikult puudub demokraatlik kontroll ühise põllumajanduspoliitika (ingl k CAP) üle. Aga just CAP neelab Euroopa Liidu eelarvest kohustusliku kuluartiklina lõviosa.
Omaette teema on eurotulude suurendamine. See tähendab aga seda, et parlament peab saama maksupoliitika puhul oma sõna sekka öelda.

Teiseks, Euroopa Parlament peab saama sarnaselt peaministritest koosneva ülemkoguga täieliku kaasotsustamisõiguse kõikides ELi valdkondades.

Kaasotsustamine võib otsustamisprotsessi küll aeglustada, aga teisalt süveneb eurooplastes kindlustunne, et otse rahva valitud Euroopa Parlament kontrollib Euroopa Liidu seadust.
See on täpselt see, mida Euroopa riikide kodanikud nõuavad – eurostruktuurid peavad muutuma arusaadavamaks ja demokraatlikumaks.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 0