«Eesti rahvas valis viimati saadikuid väljapoole oma maad 1989. aasta märtsis. Siis saadeti 36 esindajat Nõukogude Liidu Rahvasaadikute Kongressi. 15 aastat hiljem valime Euroopa Parlamenti Eestist kuus esindajat,» kirjutas koduleheküljelt nüüdseks eemaldatud tekst.

Teates «Miks valida Euroopa parlamenti?» seisis: «Rahvasaadikute Kongressis oli kokku 2250 saadikut 15 liiduvabariigist, uude Euroopa Parlamenti valitakse 732 saadikut 25 liikmesriigist. NSVL-i valitud kogus oli meie esindajaid 1,6 protsenti, uues europarlamendis saab olema 0,8 protsenti.»

Meenutati, et kuigi Rahvasaadikute Kongressist moodustas suhteliselt vabadele valimistele vaatamata suure osa NLKP nomenklatuur, suudeti Eestist valida saadikud, kes tulid suurepäraselt toime Eesti huvide esindamisega.

Teates märgiti, et neist näiteks Siim Kallas, Edgar Savisaar, Arnold Rüütel ja paljud teised on tänaseni Eestis ja koos Eesti liitumisega terves Euroopa Liidus aktiivsed poliitilise elu mõjutajad.

«Eesti rahvas tõestas 15 aastat tagasi, et oskab ja tahab valida oma esindajaid meie maa huvide esindamiseks ka väljapoole Eestit. Loodetavasti pole iseseisvusaeg vähendanud meie oskust ja soovi valida omale ka väljapoole tegusad esindajad. Tehkem seda siis ka 13. juunil 2004,» teatas Tallinn oma ametlikul veebilehel.

Teisipäeva hommikupoolikul üleval olnud tekst oli veidi pärast keskpäeva maha võetud, kuid tekitas linnas koalitsiooni kuuluvas Reformierakonnas pahameele.

Reformierakonna Tallinna piirkonna juht Keit Pentus ütles BNS-ile, et midagi nii küündimatut ja labast võib toota ainult kas väga rumal või väga kibestunud ja pahatahtlik inimene.

Tema hinnangul on muidugi lubamatu, et selline inimene saab oma komplekse välja elada linnapeale alluvas linna avalike suhete teenistuses ja seda kõike Tallinna nimel teha.

«Praeguseks on Tallinna kodulehele üles riputatud soperdis maha võetud, endiselt on üleval aga küsimus linnapea avalike suhete meeskonna pädevusest,» lisas Pentus.

«On absoluutselt kindel, et Reformierakonda kuuluvate linnajuhtide alluvuses inimesed, kes selliseid pehmelt öeldes kahtlase väärtusega kirjutisi üllitavad, töötada ei saaks,» ütles ta.

Tallinna meediadirektor Allan Alaküla tunnistas BNSi vahendusel, et vastukaja tekitanud teksti kirjutas tema.

«Ma vastasin küsimusele, miks on vajalik europarlamendi valimisel osaleda,» ütles ta. «Kuid kuna linna valimiskomisjon leidis, et sellele küsimusele pole vaja vastata, siis püstitatakse uueks küsimuseks «Mis on Euroopa Parlament?»

Alaküla sõnul tõi ta paralleeli välja, kuna soovis rõhutada eesti rahva head otsustusvõimet. «Viimasel korral said Eesti esindajad ju hästi hakkama,» ütles Alaküla.

Alaküla rääkis BNS-ile, et koostas teksti linna valimiskomisjonilt selle eelmisel istungil saadud ülesandel.

Ta selgitas, et valimistel osalema kutsuvad sõnumid on veebis olnud kõikidel varasematel kordadel, Alaküla on neid koostanud alates 2002. aastast.

Europarlamendi valimistele kutsuv tekst oli linna koduleheküljel üleval paar nädalat, kuid teisipäevasel valimiskomisjoni istungil leiti Alaküla sõnul, et see pole sobiv, ja võeti maha.

«Komisjon ei pakkunud välja ise teistsugust vastust küsimusele «Miks valida Euroopa Parlamenti?» ning otsustas selle küsimuse asendada vastusega küsimusega «Mis on Euroopa Liidu Parlament?»,» ütles Alaküla.

Alaküla lausus, et tema jutu eesmärk oli mobiliseerida inimesi eurovalimistel osalema.

«Tehes seda võrdluse läbi eelmise korraga, mil samuti valiti Eesti huve esindama saadikuid väljaspool meie kodumaad asuvasse esinduskogusse, on kindlasti ka täna võimalik hajutada paljudes meie inimestes sügaval istuvat umbusku meie saadikute tegelikesse võimalustesse europarlamendis,» väitis linnavalitsuse meediajuht.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 4.79