Võimukõnelustel suutsid kolme erakonna juhid kokku leppida otseselt mitte millekski kohustavas sõnastuses, mille järgi valitsusliit nüüdisajastab puudega inimeste sotsiaaltoetuste maksmise tingimusi ning seejärel tõstab sotsiaaltoetuste määra. Ettekäändel, et enne toetuste tõstmist tuleb süsteemi korrastada, lükkas ka Andrus Ansipi esimene valitsus nii 2005. kui 2006. aasta lõpul toetussummade suurendamise aasta võrra edasi. Viimases hädas tulid puudega inimesed mullu detsembris Toompeale meelt avaldama, et meenutada riigikogule, et neile eluliselt nii vajalik lisaraha püsib muutumatuna 2001. aasta tasemel. «Meile on suur samm edasi, et puudega inimesed on üldse ära märgitud,» osutas Eesti Liikumispuuetega Inimeste Liidu tegevjuht Auli Lõoke sellele, et eelmises võimuleppes nimetatud sõnapaar puudus. Lõokese sõnul teevad inimesi skeptiliseks aga leppe üldsõnalised fraasid, kus pole kirjas ei aja- ja tegevuskava ega kindlaid numbreid. Puudega inimeste organisatsioonid pole tema kinnitusel taganenud taotlusest, et toetuse määr peab 1. jaanuaril kerkima 400 kroonilt 550 kroonile. 2008. aasta eelarvele tähendaks see 212 miljoni krooni suurust lisakulu. Arusaamatust tekitab Lõokese väitel ka koalitsioonileppe eesmärk saavutada 15 aastaga tööealiste puudega inimeste seas 50-protsendiline tööhõive. «Ei saa aru, keda on siin mõeldud – nende inimeste seas on palju raske liitpuudega inimesi, kes kunagi ei saa tööle minna,» rääkis Lõoke. Positiivseks pidas ta leppe sätet, mis lubab transporditoetust neile erivajadustega inimestele, kes ei saa kasutada ühistransporti, kuid soovivad ametit õppida ning tööl käia. «Ootame ära konkreetsed teod,» lisas Lõoke. Eestis elab üle 100 000 puudega inimese. Riik maksab praegu sügava puude eest 640 krooni, raske puude eest 420 krooni ja keskmise puude eest 200 krooni toetust kuus. Arvamus Eiki Nestor, SDE fraktsiooni esimees: Loodan siiralt, et uus sotsiaalminister viib end nende probleemidega kurssi. Kui tõesti on vaja muuta puudega inimeste sotsiaaltoetuste seadust paremaks, siis loodan, et minister suudab viia asjad niikaugele, et see ka järgmise aasta jaanuaris rakendub. Toetused peavad tõusma. Loodan, et minister teeb siin koostööd puudega inimeste organisatsioonidega, kes on väga tublid. Maret Maripuu, sotsiaalminister: Puudega inimeste toetused on vajalikud ning on ka koalitsioonileppes kirjas. Praegu veel tõesti kuupäevi ja rahasummasid ei ole, kuid need pannakse paika lähinädalatel. Sel aastal peaks valmis saama ka puudega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse eelnõu. See loob individuaalse lähenemise ning näitab täpselt, kuidas ja kui palju tuleb toetada puudega lapsi, puudega tööealisi ja eakaid inimesi. Vastav eelnõu peaks kava järgi jõustuma 2008. aasta jaanuaril. Puudega laste toetused tõusid 2006. aasta algusest umbes 25 protsenti. Sügava puudega lapse toetus tõusis 1020 kroonilt 1260 kroonile kuus. Lisaks makstakse puudega lastele igakuist lastetoetust. |
