Postimehele on teada inimene, kelle kesklinnas asuvasse korterisse on viimase kolme nädala jooksul koguni kahel korral sisse murtud, ilma et sellest oleks kahele korterit kaitsvale ASSA turvalukule mingeid muukimise jälgi jäänud. ASSA lukud on keeruka konstruktsiooniga ja Eestis müüdavatest ühed turvalisemad.Vargad tulid tagasi Vello (nimi on muudetud, kuid toimetusele teada – toim) sõnul murti esimest korda tema koju sisse märtsi keskel, mil öösel korterisse tunginud vargad võtsid kaasa kokku umbes 80 000 krooni eest asju, sealhulgas rahakoti dokumentidega, ehteid, portfelli ning riidekapist mantleid. «Ma ise magasin samal ajal ning panin alles hommikul ärgates tähele, et midagi on valesti,» rääkis Vello. Paar nädalat hiljem olid vargad aga taas Vello ukse taga, kuid seekord jäi kuritöö ära. «Ärkasin selle peale, et kuulsin esikust mingit imelikku raginat. Läksin T-särgi ja aluspükste väel esikusse ning kuulasin vaikselt, kuidas alumise lukuga ragistati umbes 30 sekundit, seejärel hakati ragistama ülemise luku kallal, mis ühel hetkel plõksatas,» meenutas Vello. Seejärel tõmmati korteriuks vaikselt irvakile ning Vello nägi ukse vahelt kahte nooremapoolset meest, kellest üks oli üsnagi pikka kasvu. «Ehmatus oli mõlemapoolne ja varas lõi ukse prõmdi kinni. Mina keerasin kohe alumise luku kinni. Seejärel kuulsin, kuidas ülemisest lukust tõmmati midagi raginaga välja,» rääkis Vello. «Uksesilmast vaadates nägin kahte meest lahkumas, üks oli suurem. Need ei olnud mingid narkomaanid, vaid terved, tugevad ja noored mehed,» ütles Vello. Varsti sündmuspaigale jõudnud politseiekspert ei tuvastanud ukselukkudelt mingeid muukimise jälgi. Põhja politseiprefektuuri varavastaste kuritegude talituse komissari Toomas Jervsoni sõnul on aasta algusest Tallinnas olnud vähemalt viis juhtumit, kus korterisse tunginud vargad pole ukselukkudele muukides pea mingeid nähtavaid jälgi jätnud. «Võib arvata, et praegu tegutseb vähemalt üks jõuk, võib-olla ka kaks, kelle käekiri on väga sarnane,» sõnas Jervson. Seejuures võib selliste juhtumite arv olla suuremgi, sest nähtavate muukimisjälgede puudumisel arvatakse tihti, et korteriomanik ise on kodunt lahkudes või õhtul magama minnes ukse lukust lahti jätnud. «Paaril-kolmel korral on uks pärast uuesti lukku keeratud, mis tekitab eriti palju segadust. Seetõttu ei saada tihti aru, et vargad on korteris käinud ning ei teatata piisavalt kiiresti politseisse,» lisas Jervson. Probleemid kindlustusega Jervsoni sõnul on vähetõenäoline, et tegemist on narkomaanidega, pigem on need hästi organiseeritud ja jultunud vargad, kes oskavad väga hästi lukke muukida. «See on hea küsimus, kust vargad lukkude avamist nii hästi õppinud on. Kui kinni püüame, eks ma siis küsin neilt,» ütles Jervson. Selliste juhtumite puhul võivad eriti raskesse olukorda sattuda inimesed, kes on oma vara kindlustanud. Eesti Lukkusseppade Liidu presidendi Aivar Piirisilla sõnul tuleb ilma muukimistunnusteta lukk laboris lahti võtta ning muukimisjälgi mikroskoobiga otsida. Soovitused • Politsei soovitab asutada lisaks korralikele lukkudele kette ja riive • Suhelda naabritega ja teavitada politseid trepikojas või hoovis olevatest kahtlastest inimestest • Varguskahtluse korral teavitada kohe politseid ning mitte rikkuda võimalikke jälgi • Kohe kontrollida, kas kodus olevad autovõtmed on alles Allikas: politsei |
