|
«Niipea, kui Gruusia saab Washingtonil mingisugusegi väljavaate NATOga
liitumiseks, algab juba järgmisel päeval nende kahe ala (Abhaasia ja
Lõuna-Osseetia) tegelik lahkulöömisprotsess,» ütles Rogozin telefoniintervjuus
Reutersile.
Venemaalt võimaliku tunnustuse saamise kohta märkis Rogozin, et tema
isiklikul hinnangul ei hakata Moskvas sellele protsessile takistusi tegema.
Samas lisas ta, et see küsimus jääb Venemaa poliitilise juhtkonna otsustada.
NATO pressiesindaja James Appathurai jäi Kremli diplomaadi juttu
kommenteerides sõnaahtaks, tõdedes vaid, et Gruusiale alliansi liikmelisuse
tegevuskava andmist pole veel otsustatud. Ametnik kinnitas siiski, et NATO
toetab tugevalt selle riigi territoriaalset puutumatust «ükskõik millise
stsenaariumi puhul».
Rogozin avaldas oma mõtteid NATO laienemise kohta ka Saksa ajakirjale Der Spiegel, nimetades selles intervjuus katseid suruda
Ukrainat ja Gruusiat alliansi ridadesse provokatsiooniks, mille taga olevat USA
valitsuse radikaalsemat suunda esindavad neokonservatiivid.
Kremli esindaja kinnitas väljaandele, et Venemaa ei ole sunniviisiliselt
tõmmanud Abhaasiat ja Lõuna-Osseetiat enda leeri, vaid viimased soovivad seda
ise ning keelduvad liitumast NATOga. Gruusia olukorra kohta mainis ta, et
president Mikheil Saakavili on seal kehtestanud türanliku reiimi, mis surub
alla opositsiooni ja meediat.
Rogozin andis mõista, et NATO laienemise korral võib regioonis puhkeda
verevalamine, millesse oleks sunnitud sekkuma ka Venemaa. «Me ei saa vaadata
tegevusetult pealt. Abhaasial ja Lõuna-Osseetial on tihedad sidemed Kaukaasia
rahvastega Venemaa territooriumil,» selgitas ta.
Ukraina uue valitsuse läände pürgimise kohta märkis Rogozin aga, et suur osa
selle riigi elanikkonnast, eeskätt idas ja lõunas, ei toeta plaani liituda
NATOga ning see samm võib põhjustada riigi lagunemise.
Lääne-Ukraina liituks tema sõnul küll alliansiga, kuid Ida-Ukrainast saaks
sellisel juhul de facto iseseisvaks riigiks, nagu on praegu Abhaasia. «Ma
ei saa välistada, et riik laguneb. See tooks kaasa destabiliseerumise, mis
kindlasti ei ole eurooplaste huvides,» rõhutas Rogozin.
NATO aprillikuisele tippkohtumisele Bukarestis, kus arutatakse muu hulgas
Ukraina ja Gruusia teemat, saabub erikutsega ka Venemaa liider Vladimir
Putin, kes tema alalise esindaja sõnul kaalus seda otsust pikalt.
Rogozin märkis, et üheks põhjuseks, miks president siiski otsustas
Bukaresti sõita, oli soov mitte valmistada pettumust partneritele Euroopas,
kellega jagatakse ühiseid vaateid. Ta tunnistas seejuures, et üheks selliseks
oluliseks partneriks on just Saksamaa.
«USAst erinevalt oleme me (sakslased ja venelased) kogenud sõda oma pinnal ja
teame, et meil on ühiselt kanda suur vastutus,» leidis Venemaa alaline esindaja
NATOs. Toimetas Oliver Tiks, Postimees.ee |
