|
Venemaa välisministeeriumi konsulaarteenistuse Euroopa
riikide osakonna juhataja Sergei atunovski-Bjurno ütles ajalehele Vremja
Novostei, et praegu tegeleb Moskva lepete sõlmimisega Leedu ja Eestiga.
«Kahjuks kalduvad need riigid leppetekste liialt politiseerima,» lisas
ta. «Nad püüavad viia neisse teatud poliitilisi rõhuasetusi, kasutades selleks
üht- või teistsugust sõnastust.»
atunovski-Bjurno teatas, et kui lepe
Eestiga olnuks sõlmitud, jäänuks pronkssõdur teisaldamata.
«Eesti juhtum
toonitas vajadust sõlmida valitsustevaheline kokkulepe, mis selliseid küsimusi
reguleerib,» ütles ta. «Praegu ei saa me aga teha muud, kui kutsuda järgima neid
kohustusi, mis on sätestatud 1949. aasta Genfi konventsioonides.»
Ametnik lisas, et kahepoolsetes lepetes sisaldub tavaliselt nõue, et
kalme teisaldamine võib toimuda üksnes selle poole nõusolekul, kelle kalmet
teisaldatakse.
«Ehk teisisõnu, kui meil oleks vastav lepe olemas olnud,
oleks seda mälestusmärki saanud mujale viia ainult meie nõusolekul,» ütles ta.
«Kuid kahjuks ei ole selliseid kohustusi Eestile veel pandud.»
Välisminister Urmas Paet ütles veebruaris riigikogus, et sõjahaudade
leppe sõlmimine sõltub juurdepääsu avamisest Venemaa vastavatele arhiividele.
«Venemaa üldiselt teab väga hästi, kus Eestis asuvad Vene sõjaväelaste
sõjahauad ja meil on selle arvepidamisega asjad päris hästi korras,» ütles Paet.
«See informatsioon on olemas ja see informatsioon on ka Vene poolel.»
Ministri sõnul on probleem selles, et vastupidine olukord on palju
kehvem ning Eesti ei tea täpselt, kus on eestlaste sõjahauad Venemaal.
«Nii kaua, kui meile ei tagata juurdepääsu näiteks Venemaa arhiividele
sõjahaudade osas, nii kaua me ei pea võimalikuks sellelaadse lepingu sõlmimist,»
kinnitas Paet riigikogus.
|
