Saadikud annavad aru, kas ja kuidas nende palga kallale minna

Postimehe palvele tulid vastu peaaegu kõik sotside, Rahvaliidu ja roheliste esindajad. Rahva meeli erutaval teemal olid nõus oma seisukohti jagama ka ligi pooled Reformierakonna ning Isamaa ja Res Publica saadikud. 29-liikmelisest keskfraktsioonist vastasid vaid neli saadikut: Evelyn Sepp, Marika Tuus, Heimar Lenk ja Vladimir Velman.

Samal teemal: Postituvi tõi nädalaga 900 riigikogulaste palgatõusu vastast allkirja (20)

VIIMASED KOMMENTAARID herlane Evelyn... ma kohtuksin  sinuga  meelsasti...avaldaksin  arvamust, mis ma kogu  kupatusest  arvan...pardip... probleemi sügavus peitub  tegelikult riigikogu  liikmete olematus  eetikas ja moraalis,  mis peaks nende  räägitud ... Teised kommentaarid

Parlamendis valitseb seinast seina suhtumine. Üksikud rahvaesindajad annavad mõista, et on palgamudeliga rahul. Tõenäoliselt arvab samuti ka «vaikiv enamus». Enamik vastanutest möönab muudatuste vajalikkust, kuid osutab, et asi on keerukas ja ideaalset lahendust pole.

Suur hulk poliitikuid pidas vajalikuks välja tuua, et põhiseadus lubab neil tegeleda ainult järgmise koosseisu palkadega. Kui sotsid annaksid üsna üksmeelselt palga suuruse arvamusliidritest koosneva nn tarkade klubi otsustada, siis nende koalitsioonipartnerite hinnangul on tegu kehva, kui mitte jabura ideega.

On neid, kes seoksid palga indeksite (majanduskasvu juurdekasvu, pensionitõusu protsendi) või alampalgaga. Sotsid, rahvaliitlased ja Keskerakonna vastanud juhivad tähelepanu Eesti ebaõiglaselt suurtele palgavahedele.

Vastuste põhjal võib üsna kindlalt väita, et kui läbi ime peaks riigikogu leidma endas jõudu reformimiseks, siis tehakse seda kogu poliitilise ladviku suhtes.

«Kui süsteemi muuta, siis tuleb seda teha kompleksselt – mitte ainult riigikogu liikmetel, vaid kõigil juhtumitel, kui palk on jäigalt seotud keskmise palga ja mingi koefitsiendiga. Nii tuleks ühtselt muuta presidendi, valitsuse liikmete, kaitseväe juhataja, riigikontrolöri, õiguskantsleri palku,» on üks levinumaid arvamusi.

Paul-Eerik Rummo tunnistas, et pole kunagi teinud midagi eeskätt raha, vaid huvi ja tahtmise pärast.

«Leian, et mul on moraalne õigus ja töövõime seisukohast ka kohustus mitte raisata aega ega närve põdemisele mulle makstava tasu pärast,» märkis Rummo.

«Kui senine tasu väga oluliselt väheneks, vaataksin üle oma vältimatud vajadused ja finantskohustused ning leiaksin lahenduse. Muutlikes oludes toimetuleku kogemus mul ei puudu.» (PM)

--------------------------------------------------------------

Küsimused

1. Kas leiate, et saate oma töö eest õiglast ja väärilist palka?

2. Kas oleksite isiklikult valmis senist palgasüsteemi muutma? Kui jah, siis kuidas võiks see välja näha?

--------------------------------------------------------------

Reformierakond

Väino Linde

1 Olles mitmendat korda valitud riigikogusse, olen alati püüdnud oma palka välja teenida. Olgu selleks siis töö seaduseelnõudega, erinevad esinemised, ettekanded, vaidlused, arvamuse avaldamised, kohtumised. Kuidas see õnnestunud on, pole minu hinnata.

2 Praegusel riigikogul on põhiseaduslik õigus muuta parlamendi järgmise koosseisu palkasid ja reformida kas või kogu töötasu arvestamise süsteemi. Kui seame endale eesmärgiks Eestis parlamendi osatähtsuse vähendamise ja riigi muutmise hästi kinnimakstud ametnike keskseks, tuleb leida printsiibid, mis oluliselt vähendaksid ainult saadikute palku. Kui aga soovitakse üksnes edaspidi välistada saadikute palkade hüppelist kasvu, tulebki see endale eesmärgiks seada. Õigem oleks ka sel juhul vaadelda riigikogu liikmete uusi võimalike palgasüsteeme koosmõjus ja sõltuvuses mitmete kõrgemate riigiametnike palkadega.

Jürgen Ligi

1 Teenin palga ausalt välja, jätkuks ainult jõudu endale võetud koormaid kanda. Möönan, et mõni mees peaks peale maksma, et ta riigikogu uksest sisse lastakse. Aga Eesti on hästi juhitud ja palka tuleb paraku selle eest maksta. Riigikogu tegelik probleem on, kuidas veenda häid saadikuid mitte heituma ja uusi vahetama erialast karjääri ebakindluse ja alandamise vastu poliitikas.

2 Ekspressi ja Postimehe kampaaniaga pole ma ühinenud, sest see on üles ehitatud parlamendi ja Eesti riigi alandamisele.

Rain Rosimannus

Kõiki mõistlikke ettepanekuid, mis aitaksid kaasa parlamendi rolli tugevdamisele, olen alati valmis arutama. Mida parlamendi töö tegelikult väärt on, seda hindavad lühikeses perspektiivis valijad ja pikas ajalugu.

Taavi Rõivas

1 Minu sissetulekud teistes ametites on olnud riigikoguga samas suurusjärgus, olen töötanud ka erasektoris ja saanud vägagi konkurentsivõimelist tasu. Töö riigikogus on minu jaoks motiveeriv nii sisuliselt kui tasuliselt.

2 Üldfilosoofiliselt võib kõiki muudatusi arutada, aga seni pole midagi geniaalset pakutud. «Tarkade klubisse» on sisse programmeeritud konflikt, kuna pole kedagi, kes neid «tarku» valiks või nimetaks. See on vaid oletus, et rahvas nende töö tulemusega rahul on. Ma pakuks ühe lahenduse – lepime kokku, et riigikogu liikme palgatõusu protsent ei tohi olla suurem kui vanaduspensioni tõusuprotsent. Mul on hea meel, et 1. aprillil tõusevad pensionid 22 protsenti, mis on rohkem kui samal päeval tõusev riigikogu liikme jt ametimeeste 20 protsenti.

Peep Aru

1 Teatavasti on põhiseaduses kirjas, et palka saab määrata vaid järgmisele koosseisule. Seepärast ei peaks praegust koosseisu nüpeldama ja pidama neid inimesteks, keda on kannustanud Toompea kõrgustesse pürgimisel ainult pime tahe haljale oksale jõuda. Väga asjakohane oleks olnud analoogse diskussiooni tekitamine poolteist-kaks aastat tagasi. Juba siis olid ju olemas prognoositavad majandusnäitajad, mis ennustasid keskmiste palkade olulist tõusu järgnevatel aastatel.

2 Olen arvamusel, et tulevikus võiks iga-aastast palgakasvu korrigeerida eelmise aasta majanduse juurdekasvu indeksi võrra.

Jaak Salumets

Riigikogu on valitud. Põhiseadusega on kõik paigas. Raha ei ole veel kedagi tööle sundinud. Töö ja tulemus tehakse südamega.

Silver Meikar

1. Jah. Arvan, et riigikogu liikme palk ei tohiks olla palju väiksem kui tippametnikul.

2. Kui pakutakse välja parem palgasüsteem, siis mis saab minul selle vastu olla. Samas, enda palka ma muuta ei saa ning nii õel ma ei ole, et järgmisele riigikogu koosseisule populistlikel kaalutlustel halva süsteemi looks. Igaühe enda asi on, mida ta oma palgaga teeb. Minul kulub suur osa palgast tegevustele, millesse ma usun: näiteks Valgevene opositsiooni toetamine, reis Birmasse või osalemine oranžis revolutsioonis. Olen katnud suurema osa nendest kuludest oma palgast. Kui arvestada, et riigikogu liikmel ei ole lubatud kuskil mujal töötada, siis oleks see lihtsalt ära jäänud.

Imre Sooäär

1 Õiglus on hindaja silmades. Väärikas on palk kindlasti. Iseasi, kas kõik parlamendi liikmed on selle ära teeninud. Kuna riigikogu liikmed omaenda palka määrata ei saa, siis on see ainult valijate otsustada, kas nad oma palka väärt on. See võimalus on valijatel iga nelja aasta järel.

2 Ükski tasustamise süsteem maailmas pole perfektne olnud. Kui keegi pakub välja selgelt õiglasema ja parema süsteemi, siis on see väga teretulnud. Kuluhüvitised tuleks kindlasti ära kaotada. Olgu üks ja selge palk, siis pole riigikogus vaja ka maksumaksja raha eest pidada raamatupidajaid, kes majoneesipurke ja leivapuru peavad kokku lugema.

Rahvaliit

Villu Reiljan

Ma olen õnnelik inimene, kuna ma ei ole tänaseni pidanud endale ise palka küsima ega ka määrama. Neljaga korrutamise võib asendada mõne loogilisema ja paremini põhjendatud otsustusega. Ma leian, et tõsist tähelepanu tuleb osutada sellele, kuidas madalapalgalised ja pensionärid eriliselt õhukeseks menetletud riigis toime tuleksid.

Jaanus Marrandi

1 Riigikogus ei saa töötada silmas pidades suurt palka – see töö nõuab hoopis teistsugust suhtumist. Minu jaoks on oluline võimalus osaleda aktiivses positsioonis Eesti elu muutmises. See nõuab silmades hoopis enam otsivat ja juurdlevat pilku kui rahaläiget.

2 Miski pole igavene, ka mitte riigikogu palgasüsteem. Kindlasti ei saa kehtestada tükitasu, et üks seadus maksab ühe või viis raha. Ei saa ka tahta, et lobistide mõjuvõim suureneks. Et mängu tuleks suur raha, mille eest oleks võimalik seadusi osta. Ma ei oskaks küll öelda, millal seda nimetatakse altkäemaksuks ja millal hellitlevalt erakonnale annetuse küsimiseks. Palk peaks olema nii suur, et riigikogu liige oleks oma otsustes sõltumatu. Ka peaks see köitma arvamusliidreid seadusloome ja Eesti esindamisega tegelema.

Tarmo Mänd

Kui nimetatud süsteem on oma elu ära elanud, tuleb seda muuta kogu spektri ulatuses. Seega tuleks palkade süsteemi muuta ametiisikutel, kelle palk on seotud statistilise keskmisega, nagu näiteks president, peaminister, ministrid, riigikogu liikmed, põhiseaduslike institutsioonide juhid, prokurörid, kohtunikud. Arvestada tuleb, et rahva teenistusse astudes oleks motivatsioon jätta oma põhitöö. Riigikogu seisukohast on oluline, et ühinevas Euroopas suudetaks tugevdada just rahvusparlamendi rolli.

Keskerakond

Vladimir Velman

1 Mina pole mingi erand meie riigis, kus õiglane ja vääriline palk on senini ainult unistus väga paljude inimeste jaoks. Olen kindel, et riigikogu on koormav riigile esiteks oma liikmete arvu poolest. Meil on üldse liiga palju nn poliitikuid igal, sh omavalitsuse tasemel. Nii et reform selles valdkonnas oleks õige asi.

2 Palgasüsteem vajab muutmist. Võib-olla võiks lõppnumbri siduda miinimumpalgaga. Samas riigikogu liikmed ei pea olema madalapalgalised, kui me ei soovi, et riiki hakkavad juhtima kerjused ja õitseb korruptsioon.

Heimar Lenk

1 Kui lähtuda riiklikust vildakast palgasüsteemist, kus riigiettevõtte Eesti Energia juht teenib meedia andmeil päevas 6300 krooni ja kohalike omavalitsuste juhtide palgad ületavad parlamendi saadikute oma, on õiglusest raske rääkida.

2 Ümber tuleb vaadata kogu Eesti palgasüsteem – presidendi, ministrite, keskametite juhtide, kantslerite palgad. Seis, kus riigi väiksem ja kõrgem palk erinevad teineteisest kuni 40 korda ja kus töövõimetuspensionär saab vaid 1573 krooni kuus, on äärmiselt ebaõiglane ja nõuab muutmist.

Evelyn Sepp

Palgasüsteemi võib ju muuta, aga ainult sellest ei piisa. Samuti on igal asjal oma hind. Ja alati on hulk riigikogu liikmeid, kes on tohutult alamakstud, ning neid, kelle panus on meeletult ülehinnatud. Vähem palka, vähem riigikogu liikmeid «värdjaid» annab kahtlemata hetkelise rahuldustunde paljudele, aga ei anna ühtki lahendust probleemile, kuidas tuua välja riigikogu kui institutsioon sellest kriisist, mis on tekkinud paljus ja paradoksaalselt mitte tema üle -, vaid hoopis alarahastamisest.

SDE

Kalev Kotkas

1Ma ei kandideerinud riigikogusse mitte palga pärast, vaid sotsiaaldemokraatlike väärtustega enama arvestamise nimel Eesti arengu kujundamisel. Selle üle, kas olen oma palka väärt, otsustagu valijad. Ise pingutan väga, et mitte anda neile põhjust nurisemiseks.

2Parim lahendus on minu erakonna poolt juba 2002. aastal välja käidud nn tarkade klubi idee – riigikogu esimees paneb palga määramiseks kokku komisjoni, kuhu ei kuulu ühtegi riigikogu liiget, küll aga on seal avaliku-, äri- ja mittetulundussektori tunnustatud arvamusliidrid.

Jüri Tamm

1 Jah, väärikat küll, kuna lähtub kehtivast seadusest. See aga ei tähenda, et ta oleks õiglane või ideaalne.

2 Jah, riigikogu liikmete töötasu peaks olema fikseeritud neljaks aastaks. Suurusjärku ei peaks määrama riigikogu ise. Soome «tarkade kogu» analoog oleks igati sobiv.

Peeter Kreitzberg

1 Küllap on riigikogu liikmed erinevalt koormatud, erineva haridustaseme ja ettevalmistusega. Üldiselt pole kombeks hinnata oma palga vastavust panusele. Sel juhul tuleks alustada palju kõrgematest palkadest.

2 Valmis muutma. Ühtegi head lahendust ei ole. Madalam palk mõjutab riigikogu koosseisu. Aga põhiküsimus on: mis on riigikogu liikme funktsioonid, töökoormus ja ettevalmistuse tase, mis lubab seda tööd teha. Kas eeldatakse, et riigikogu liige teeb valdavalt ainult riigikogu tööd, või eeldatakse, et teenib mujalt lisa. Praegu näib eelduseks olevat, et nagunii nad midagi ei tee. Palka ja töö iseloomu peab koos käsitlema.

Sven Mikser

1 Sõltub võrdlusalusest. Õpetaja, arsti ja ka paljude erasektori töötajate palk on riigikogulaste palga suhtes ebaõiglaselt väike. Ministri, kohtuniku ja ajakirjaniku palgaga on riigikogulase töötasu proportsioonis. Ma usun, et inimene ei peaks endale esitama küsimust, ega ma liiga palju palka ei saa. Õigem on küsida, kas ma ikka teen piisavalt tööd. Üldiselt kipub olema nii, et maades, kus palgaerinevused on tervikuna suured, on ka saadikute palgad riigi keskmisest kaugemal ees, nii et paralleelselt riigikogulaste palkade üle arutlemisega tuleks mõelda majandusliku kihistumise vähendamisele tervikuna.

2 Kui keegi pakub välja parema süsteemi, siis olen kindlasti valmis seda kaaluma. Mul ei ole praegu lemmikvalemit, kuna ma pole selle teemaga tegelenud. Riigikogulased saaksid kindlasti rohkem aega põhitööga tegelemiseks, kui nende palga määraks sõltumatu kogu auväärseid spetsialiste.

Rohelised

Aleksei Lotman

1 Kas ma oma palga eest piisavalt tööd teen, olgu valijate hinnata. Omalt poolt võin öelda, et liiga väike mu palk ei ole.

2 Olen valmis. Riigikogulase palk võiks olla seotud kas mediaani või miinimumpalgaga.

Mart Jüssi

1 Väärilist kindlasti, õigluse osas on väga palju erinevaid arvamusi ja õiglus sõltub võrdlusest. Küsimus üheselt vastata ei võimalda.

2Palga aluseks peab olema laiem statistiline põhi kui lihtsalt neljanda kvartali keskmise palga korrutis ning kindlasti oleks selgem, kui riigikogu oma palgaküsimust ei otsustaks. Ehk oleks see keegi teine, sest endale palga määramine on jabur tegevus.

Maret Merisaar

Materjalide kogus, mis riigikogu liikmel tuleb läbi töötada, on märkimisväärselt suur ning teemad seinast seina. Tõele ei vasta rahva seas levinud ettekujutus rahvaesindajatest, kes Toompeal igavlevad. Ehk oleks avalikkuse teavitamisel abiks nn töövarju projekt, kus ajakirjanikud saaksid veeta terve tööpäeva mõne riigikogu liikme kõrval ja teha kaasa kõik kohtumised, koosolekud ja kabinetitöö. Töötasu võiks olla paigas töölepinguga, igas ajas peaks valitsema selgus.

IRL

Andres Herkel

1 Ma pole ise õige inimene seda hindama.

2 Olen valmis, aga superretsepti mul pole. Keskmisega kaasa kõikuvaid ametikohti on Eestis veel ja ma saan aru, et praeguse tõusu juures võib see inimeste õiglustunnet riivata. Kui palgad keskmisest lahti siduda, siis peaks see puudutama ka kohtunikke ja teisi.

Toomas Tõniste

Tänane tasustamise süsteem on vale. Raske uskuda, kuid juba eelmise aasta kuluhüvitiste teema ajal oli päris palju riigikogulasi, kes ei olnud rahul 2008. aasta oodatava palgatõusuga.

Usun, et 20-protsendiline tõus ei ole põhjendatud. Riigikogus on inimesi, kes teevad seda tööd põhiliselt raha pärast, on neid, kes teenivad vähem kui muidu, ja on neid, kes vääriksid veel kõrgemat töötasu! Kahjuks võetakse kõiki ühe mõõdu järgi ja negatiivsed näited kanduvad üle kõigile. Minu sümpaatia kaldub palgasüsteemi poole, kus määratakse nelja aasta töötasu ja kuluhüvitiste määr võiks olla praeguse 30 asemel 20 protsenti palgast. Kindlasti ei toeta «tarkade klubi» otsust, mis kujuneks järjekordseks kinotegemise kohaks.

Mart Nutt

1 Sellele küsimusele ei saa objektiivselt vastata see, kes on ise asja keskel. Sama võiks küsida meie tippajakirjanikelt, kes saavad väga korralikku palka. Kindlasti ei saa riigikogu liige liiga vähe palka ja tõde on tegelikult selles, et erinevad riigikogu liikmed töötavad eri pingega.

2Praeguse palgasüsteemi töötas välja veel ülemnõukogu ja keskmisega seoti see kõrge inflatsiooni pärast. Ilmselt on põhjendatud selle muutmine, kuid seda ei tohiks teha populistlikel kaalutlustel. Välja tuleb töötada adekvaatne süsteem. Samas teame, et milline see süsteem ka ei oleks, ajakirjandusele jääb riigikogu liikmete palk maiuspalaks niikuinii.

Ott Lumi

Jalgratast leiutada pole vaja. Maailmas on esinduskogude liikmete tasustamisel laias laastus kolm süsteemi. Esiteks selline, kus palk on seotud mingi statistilise näitajaga, näiteks keskmine või miinimumpalk. Teiseks selline, kus palk on seotud teiste ametnike, näiteks põhiseaduslike institutsioonide juhtide palkadega. Üksikutes riikides, nagu Soome, määrab palga nn tarkade komitee. Selleks ei ole Eesti ühiskond valmis, sest see loob piiramatuid poliitilise populismi võimalusi. Praeguse kappava inflatsiooni tingimustes tuleks ümber vaadata ja leida tagasihoidlikuma kasvikuga kordaja.