Eesti on saavutanud järjekordse eesmärgi – kolmapäeval, 12. märtsil, sõlmitav vastastikuse mõistmise memorandum sõnastab tingimused, mis on eelduseks Eesti liitumisele Ameerika Ühendriikide viisavabadusprogrammiga. Viisavabadus USAga on eestlaste jaoks sümboolse tähendusega. Meie jaoks on Ameerika Ühendriigid olnud vabaduse kants, mis pakkus peavarju sõja ja tagakiusamise eest põgenenutele. Pool sajandit Nõukogude okupatsiooni aitas üle elada teadmine, et Ameerika Ühendriigid toetavad Balti riikide iseseisvust ja järjepidevust. Vaba ühiskond, kus on koht ka väikestele rahvastele ja riikidele, hoidis elus unistust iseseisvast Eestist. Homme sõlmitav vastastikuse mõistmise memorandum puudutab viisavabadust ning tõhustatud meetmeid turvalisuse tagamiseks. Kuigi memorandum väärtustab inimeste liikumisvabadust ning tunnustab vastastikust usaldust, on nii Eesti kui USA poolt mõistetud vabadusega kaasnevate riskide maandamise vajalikkust. Sarnaselt Schengeni lepingu kompensatsioonimehhanismidega julgeoleku tagamisel toob viisavabadus Ameerika Ühendriikidega kaasa turvalisusprogrammi. Miks on oluline panna rõhku julgeolekuriskide maandamisele? 2001. aasta 11. septembri terrorirünnakud USAs ning järgnenud ohvriterohked plahvatused Londonis ja Madridis näitasid, et terrorism ohustab eelkõige tsiviilelanikke. Kuid ka seda, et tavalisi inimesi kasutatakse kattevarjuna. Mõistetav on Ameerika Ühendriikide ettevaatlikkus ja soov, et võtame ühiselt vastutuse turvalisuse tagamise eest. Ei tohiks unustada, et sarnaselt terrorismiga ohustavad meie ühiskonda ka rahvusvaheline kuritegevus ja illegaalne migratsioon. Viisavabadus ning õigus vabalt liikuda on alati seotud turvariskide maandamisega. Kui Eesti saavutas viisavabaduse Soome ning teiste Euroopa Liidu riikidega, siis mäletatavasti toimus piiril ikkagi kontroll. Tuli ette, et nii mõnelgi reisijal tuli piirilt tagasi pöörduda. Viisavabadus Ühendriikidega tähendab sama - neil on õigus keelduda isikut oma territooriumile lubamast, kui on põhjus kahelda tema usaldusväärsuses. Ning pole väga meeldiv peale pikka ja kallist lennureisi avastada, et tuleb lihtsalt piirilt tagasi pöörduda. Ühendriikide viisavabadusprogrammi mõistlikkus seisnebki selles, et iga isik individuaalselt saab juba enne reisi teada võimalike takistuste olemasolust. Selleks võetakse kasutusele elektrooniline süsteem, kus inimene saab oma kodus või tööl internetti sisestada vajalikud andmed. Andmete analüüsi tulemusena saab ta vastuseks selguse, kas pääs USAsse on vaba või tuleb siiski eraldi viisat taotleda. Võib küsida, et miks viisavabadus ja selline kontroll? Tegemist pole siiski millegi uuega – samad andmed on ka praegu vaja esitada kõikide nende riikide kodanikel, kellega on Ühendriigid sõlminud viisavabaduse. Nagu näha, pole viisavabadus USAga sama mis Schengen, kuid Eesti ei saa kindlasti teistest kehvemat viisavabaduse süsteemi. Oluline on tähele panna, et nõutav on vastava reisidokumendi olemasolu. Vaja on biomeetrilisi isikuandmeid sisaldavat reisidokumenti, mis on võltsimiskindlam ning välistab selle, et varastatud passi kasutatakse USAsse sisenemiseks kuritegelikul eesmärgil. Kodakondsus- ja migratsiooniamet väljastab nõuetele vastavaid passe juba pea aasta aega. Ennekõike aga lasuvad kohustused riikidel. Nüüdsest muutub veelgi aktiivsemaks riikide vaheline koostöö ja infovahetus. Mõistagi on kogu infovahetus rangelt isikuandmete kaitse seadusega kooskõlas. Samuti on vastavad meetmed kooskõlas Euroopa Liidu õigusaktidega. Ameerika Ühendriigid on sõlminud või sõlmimas sarnaseid leppeid mitmete teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega. Memorandumis kokkulepitavad meetmed turvalisuse tagamiseks on tavaline rahvusvaheline praktika koostöö edendamiseks. Sarnaselt Euroopa Liiduga lähtub ka Eesti koostöö Ameerika Ühendriikidega eesmärgist suurendada vabadust ja turvalisust ning meetmed, mida viisavabaduse saavutamiseks rakendame, aitavad neid eesmärke täita nii Ameerika Ühendriikides, Eestis kuid ka Euroopa Liidus tervikuna.
|
