Viisijupi «Maikuu, suur toomepuu, uhke ja õisi täis» saatel jalutas Jüri Toomepuu 1992. aastal valimiseelses teleklipis õitsva toomepuu taustal valimiste rekordsaagi järele 16 904 häält. Valimistel teise koha saajale jagus alla 10 000 hääle. Andrus Ansip ületas nii Toomepuu kui ka 1995. aastal 17 189 häälega valimised võitnud Arnold Rüütli tulemuse mängeldes. Jalutas teleklipis erakonnakaaslaste seas, vestles pensionäridega. Lubas olla eestlaste peaminister, hirmutas Edgar Savisaare kui venelaste peaministriga.Menukad 22 540 toetushäält ajaksid isegi kõige tagasihoidlikuma inimese nina püsti. Seda on viimase nädala jooksul märgatud ka korduvalt peaministri juures. Üldse näib Reformierakond olevat võiduuimast segi nagu noored armunud toomepuuõite hurmast. Et veidi hoogu maha tõmmata ja maa peale tagasi tulla, oleks aus meenutada, et 1992. aastal võitis Toomepuu oma ringkonnas 35 protsendi valijate toetuse, Rüütel oma ringkonnas 30 protsendi valijate hääled, Ansip sel korral Harju- ja Raplamaal 29 protsendi valijate hääled. Seega jäi ka sel korral rekordtulemusest hoolimata Toomepuu tulemus löömata. Tasub lisada, et «Toomepuu-valimistel» oli valimisealisi kodanikke ligi 690 000, 1995. aastal veidi üle 790 000 ja nädala eest oli see arv 897 243. Kui Keskerakonna esimeest Edgar Savisaart või Isamaa ja Res Publica Liidu juhti Mart Laari kas armastatakse või vihatakse, siis Ansip nii ülevoolavalt vastakaid tundeid inimestes ei tekita. Tema kohta on viimasel ajal öeldud teine Arnold Rüütel. Vagase jutuga, emotsioonitu, eelistab küll kepikõnnile suusatamist, kuid ikkagi üks suuremaid spordi eestkõnelejaid. Tasakaalukas, alati teada, mida temalt oodata. Arnold Jätkusuutlik Rüütel, Andrus Majanduskasv Ansip. Mainekas ajakiri Economist iseloomustas Ansipit sõnadega «Not terribly impressive» ehk maakeeli «üsna mittemidagiütlev». Riigikogus istumise kogemus Ansipil puudub ja ilmselt ei tulegi. 2003. aastal sai ta küll parlamenti valitud, kuid Ansip otsustas jätkata Tartu linnapeana, kelleks ta oli määratud 1998. aastal. Põline tartlane sai pealinna meelitatud 2004. aastal majandusministri kohaga, kust ta tõusis ka peaministriks. Õelate inimeste sõnul peaministriks Edgar Savisaare valitsuses. Ühe tembuga on Ansip aga hakkama saanud küll. Kuigi Reformierakond väidab kindlalt, et pronkssõduri teema ei olnud sugugi nende valimiseelne komm Eesti kodanikele, siis Ansipiga eesotsas õnnestus neil Venemaa ja ka Euroopa üsnagi vastutustundetult sisepoliitilist kasu silmas pidades üles ärritada. Saab imet näha, kui jõuliselt ja otsustavalt käitub uues valitsuses peaminister Andrus Ansip, kui Eesti marurahvuslased teevad kõva häält ning ootavad Ansipi valitsuselt esmajärjekorras tegelemist pronksmehega. Valimistel kulla võitnud erakonnal on suur vastutus ja Ansipil võimalus olla peaminister Ansipi valitsuses. |