Kohtla-Järve saadikud süüdistavad riiki natsionaalbolševismis
(33)
11.03.2005 17:38
PM Online
Kommenteeri | Loe
kommentaare
 Enamik Kohtla-Järve volikogu liikmeid leiab, et kavandatavad keeleseaduse parandused näitavad Eestit muule maailmale kui natsionaalbolševistlikku riiki, kirjutab Põhjarannik.
22 Kohtla-Järve volikogu liiget 35st pöördusid riigikogu poole palvega lükata tagasi valitsuse heaks kiidetud keeleseaduse parandused, mis lisavad keeleinspektsioonile volitusi.
«Praegused kurikuulsad parandused juriidiliselt tsiviliseeritud ühiskonnas annavad ennekuulmatu õiguse ametnikele oma äranägemisel tunnistada kehtetuks eesti keele oskuse tunnistused, mis on välja antud riiklike organite poolt seaduslikus korras,» seisab pöördumises.
Saadikud kinnitavad, et juba pikemat aega on Eesti liikunud integratsiooni teed, millesse muukeelne elanikkond on tolerantselt suhtunud.
«Kuid mõningate innukate Eesti asja «kaitsjate» kiirustav või ilmselt provokatsiooniline tegevus paneb kahtluse alla selle usalduse, mis praegu säilib muukeelse elanikkonna hulgas,» kirjutavad pöördujad.
Saadikud eeldavad, et seaduseparandusi võidakse Eesti parteistunud võimusüsteemi juures hakata ära kasutama isiklike arvete klaarimiseks nii omavalitsustes kui Toompeal.
Nad leiavad, et keeletunnistusi võib kehtetuks kuulutada vaid kohus, mitte ametnik.
Saadikud hoiatavad, et parandused võivad esile kutsuda mõistmatuse kriisi ning kriipsutada läbi mitte-eestlaste lootused riigi õiglusele.
Pöördumises öeldakse ka, et keeleseaduse parandused on vastuolus põhiseadusega.
Pöördumisele alla kirjutanud rahvaliitlasest volikogu saadik Voldemar Lehter põhjendas oma toetust sellega, et tema arvates muudavad need parandused riigikeele poliitilise spekulatsiooni vahendiks. «See ei kiirenda keele omandamist.»
Teine volikogu liige, keskerakondlane Vladimir Peterson ütles, et Eesti riigi keelepoliitika on olnud toores. Küsimusele, mida peaks seadustes muutma, et probleeme tõhusamalt lahendada, vastas Peterson: «See on filosoofiline küsimus.»
|
