Mereelu tabab tabab kindla aja tagant väljasuremislaine. Miks see juhtub, ei tea keegi. Foto: Reuters

Viimase 542 miljoni aasta jooksul on mereloomade liigiline arvukus pidevalt tõusnud ja langenud iga 62 miljoni aasta järel ning lisaks leiab aset ka nõrgema mõjuga umbes 140 miljoni aasta pikkune tsükkel, kirjutab National Geographic .

62 miljoni aastase tsükli langusperioodid kattuvad mitmete Maa ajaloost tuntud suurte väljasuremislainetega.

Avastuse teinud Robert Rohde ja Richard Muller California Ülikoolist usuvad, et pikema väljasuremistsükli võib põhjustada maailma jääliustike regulaarne sulamine ja taasteke, ent lühema perioodilisuse põhjuste kohta ei oska nad midagi isegi arvata.

Uurijad kasutasid mereelu liigirikkust analüüsides Sepkoski andmebaasi, mis hõlmab eneses kõiki avastatud merefossiile.

Seejärel selgitasid nad fossiilsete andmete põhjal välja, millal iga liik tekkis ja kadus.

Muller märkis, et nad kasutasid võimalikult täpseid andmeid ja kuigi väljasuremislainete tsüklilisus polnud sugugi see, mis nad otsisid, torkas see üsna kiiresti silma.

Humboldti Ülikooli paleontoloog Wolfgang Kiessling pidas Mulleri ja Rohde võrdlevat analüüsi üsna kohmakaks ja ebatäpseks, ent möönis, et leiu valguses omaenese töid üle vaadates märkab ka tema nüüd mereliikide tekkes ja kadumises sarnast perioodilisust.

Ta avaldas arvamust, et fossiilide hulk teatud ajajärguga seostatavas pinnasekihis võib olla seotud sel ajal valitsenud veetasemega.

Muller kutsub teadlasi üles üheskoos leitud tsüklilise korrapära põhjuseid otsima ning lubab loodud analüüsi esimesel võimalusel internetis kõigile soovijatele kättesaadavaks muuta.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 4.25