Loodus mängis laupäeval kõik trumbid Jaak Mae kätte. Tehvandi rajad olid pehmed ja vesised ning libisemine seetõttu aeglane ja vaevaline. Järelikult pole vaja teha kiireid liigutusi, mis Mae-sugusele suure lihasega mehele pole kontimööda. Maksvusele pidi pääsema Vargamäe kandi sitke tööhobuse töövõime.Ja pulssi üles ajav rada, mis algab kohe mäkke rühkimisega – see on Maele meele järele. Mida raskem, seda parem. Elu on näidanud, et just seesugustes kurnavates oludes on Mael lootust püüda suurt kala, kohta MK-etapi esikolmikus. Kuid leidus veel üks asjaolu, mis temasse optimismi süstis. Neli hooaega tagasi oli ta osalenud Itaalias Marcialonga 70 km pikkusel maratonil ning seejärel sõitnud hooaja teisel poolel kahel MK-etapil pjedestaalile. Nüüd käis ta jaanuari lõpus samuti Marcialongal, vargsi lootes, et vana mudel toob MK-sarjas edu sedapuhkugi. Üleeilne 15 km klassikasõit Otepääl oli talle selle hooaja üks parimaid võimalusi. Aga üks asjaolu jättis kõik otsad siiski lahtiseks: viimati oli Mae tavadistantsidel startinud ligi kuu aega tagasi koduradadel Albus. Niiviisi puudus tal vettpidav ülevaade, millises seisundis ta tegelikult viibib. Nõnda ei jäänudki muud üle kui kohe stardist täiskäik sisse lülitada ja kihutada esimesest mäest üles sellise hooga, nagu torust tuleb. Veerpalu kartused Suurim küsimärk Otepääl rippus Andrus Veerpalu kohal. Kaks päeva enne võistlust pakkus ta, et hea oleks, kui mahuks esikümnesse. Kuid Veerpalu pelgas võistluse algust. Kartis stardi järel üle pingutada. Enesetunne oli eelnevail nädalail olnud kord parem, siis jälle kehvem. Üks tugev trenn oli läinud täkkesse, teine aga vastu taevast. Üleeilegi, pärast kuuma grupi starti rajale sööstes, tundis Veerpalu, et mootor ei taha kuigi hästi käima minna. Ju see on võistluseelsel päeval liiga tagasihoidlikuks jäänud soojendustreeningu süü, pakkus koondise peatreener Mati Alaver. See-eest tegi aeglasevõitu alustaja Mae ebaharilikult kiire alguse. Avakilomeetri järel oli ta üheksas, kaotades MK-sarja juhtivale tšehhile Lukaš Bauerile 6,5 sekundit. Seejärel esines Mae publikut jahmatanud jõudemonstratsiooniga kurikuulsal Tehvandi tõusul, kust erinevalt enamikust teistest, kes läksid üle käärsammule, sõitis hoogsalt jäljes üles. Vahe Baueriga kärises küll 11,4 sekundile, kuid kõigist ülejäänuist oli ta end ette pressinud, teiseks. Kui hooaja esimesel poolel oli Mael alatihti probleeme suuskade määrimisega, siis sedapuhku oli hooldemees Urmas Välbe tabanud kümnesse. Üllatav mahajäämus Võistluspäevaks oli Välbe valmistanud Maele ette kaks suusapaari. Proovimisel selgus, et ühel on all liiga agressiivne kliister – see kakkus. Too paar jäi seina äärde. Aga kogenud silmaga Alaverile sai juba teisel kilomeetril selgeks, et Mae sõidab esikolmikusse. Kui Tehvandi tõusu tipuks käristab ta edu lähirivaalidega kolm-neli, isegi viis sekundit suuremaks, siis see on tõend võimukast minekust. Alaver teadis, et kui Mae alustab võimsalt, veab ta igal juhul edukalt lõpuni välja. Lisaks teab ta oma rikkalikest kogemustest, et kui sa teisel kilomeetril vähemasti 20 hulgas pole, siis kõrgele kohale pääsust ei maksa unistada. Siiski, rajal oli üks mees, kes toda väidet õõnestas – Veerpalu. Esimese ringi poole peal oli ta kukkunud 19. kohale. Õhkõrn võidulootus Mae jõudis üleeile maksimaalselt pingutada ja laskumistel taastuda nagu parematel päevadel. Jaksu lisas ka pool minutit varem startinud itaallane Roland Clara, kellega tekkis peatselt silmside. Sedasi sai motivatsiooni turgutamiseks püstitada lühiajalise eesmärgi: Clara kätte saada. Ent kerkis veel üks küsimus: kas on lootust ka Bauer kätte saada? 2,05 km märgis seisnud Alaver nägi, et ei, Bauerile sedakorda vastu ei saa. Kui üks mees on kümne sekundiga eest ära ja teised sõidavad enam-vähem samas sekundis, siis on see ikkagi liiga suur vahe. Ometi õhkõrn lootus tekkis. Pärast tõusu Kunimäele, kust algas laskumine suusastaadionile, kahanes Mae kaotus Bauerile esimesel ringil üheksale sekundile. Ehk oli Bauer siiski liiga kõvasti alustanud, jooksis Alaveril mõte peast läbi. Seda lootust ei jätkunud kauaks. Bauer pani peagi käiku juurde. Teise 5 km ringi algul rebis ta vahe Maega rohkem kui veerandile minutile ning viimase 5 km ringi hakul juba 20 sekundile. Bauerist varem startinud Mae võttis liidri vaheajad teadmiseks, ent tema sõidus need midagi ei muutnud. Ta pin-gutas niigi, nagu sportlased ütlevad, punases, mis tähendab, et rohkemat pole kusagilt võtta. Veerpalu esimesed vaheajad näitasid talle, et võimalus kolme hulka jõuda puudub. Ehk kümnenda koha piirile, nagu eesmärk sai tasahilju seatud, õnnestub siiski sõita, vaagis ta endamisi. Veerpalu saab indu Tema lootust turgutasid suusad, mis kiirelt lippasid. Samas tõmbas unistusi maadligi pidamine, mis vigastuse ja pika pausi järgset treenitust arvestades pidanuks etteotsa trügimiseks olema märksa parem. Ometi hakkas Veerpalu pingereas kerkima. Esimese ringi lõpus oli ta kaheteistkümnes, teise ringi keskel kümnes ja lõpuringi alates juba kaheksas. Vaheaegadest, mida hooldemehed ja treenerid raja ääres hüüdsid, oli kasu: need andsid jõudu juurde, sest vahe temast eespool sõitjatega läks üha väiksemaks ja väiksemaks ning see innustas pingutama. Mae jätkas publiku marulise ergutuskisa saatel vankumatult teise koha kursil. Ta sõitis kõik kolm korda Tehvandi tõusu hoogsalt üles jäljes. Ainult kolmandat korda Püksisäärest üles ronides pidi kasutama käärsammu – aga seepärast, et jälg oli selleks ajaks rikutud. Viimases vaheajapunktis oli Baueri edumaa Mae ees rebenenud juba 22 sekundile. Lõpuks jäi sellest järele siiski 13,7. Ent tšehh oli oma ülekaalus nii kindel, et lasi lõpu eel selja sirgu ja tegi traditsioonilise võidužesti: andis finišisildile rusikaga tutaka. Aga Veerpalu oli viimasel ringil mootori täistuuridel tööle saanud. Igas vaheajapunk- tis kerkis ta järjest ettepoole. Viimaks sattus ohtu soomlase Ville Nousiaineni kolmas kohtki. Ei, sedapuhku jäi Nousiainen 5,4 sekundiga siiski peale. Kuid Veerpalu oli vähemasti suutnud teha lõpu, millega ta rahule jäi. Kuid Alaver ei olnud Mae teisest kohast põrmugi üllatunud. Ta teadis, et Otepää vesised olud olid Maele äärmiselt soodsad, ja nentis, et Mae realiseeris kättemängitud šansid sajaprotsendiliselt. Aga Veerpalu pjedestaalikoht – vaat see läks küll ettevaatliku alguse nahka, oletas Alaver. Küsimusele, mis on Mae järgmine siht, vastas teise koha mees, et eesmärke seab meie riigis ajakirjandus. Kui nii, siis siin see on: tulla Lahti MK-etapil samuti esikolmikusse. |
