Maksumuudatuste kavadega on enne valimisi välja tulnud mitmed erakonnad. Kuid peamiselt on keskendutud sellele, kuidas üksikisiku tulumaksu või mõnda muud lõivu vähendada ja inimestele rohkem palgaraha kätte jätta.

VIIMASED KOMMENTAARID Soomlane to Pille Taanis on kasutuses  selline süsteem mida  Eesti rohelised  soovivad, (täpsemalt  Taanis ei ole üldse  so... seniil Ma võin küll  lihtsameelne olla. Aga  valgustage siis mind.  Kas Eestis esineb  tõesti massiliselt  seda,... Teised kommentaarid

Roheliste ettepanek eristub aga selgelt konkurentide pakkumistest – see suurendaks üheaegselt nii töötaja sissetulekuid kui temal lasuvaid makse, reaalse teenistuse jätaks aga ikka endisele tasemele.

Siiani on Eestis kehtinud põhimõte, et inimene maksab palgast tulumaksu, osa töötuskindlustusmaksest ning teise samba pensionimakse. Sellele lisaks tasub tööandja riigile töötaja brutopalgalt 33 protsendi suuruse sotsiaalmaksu ja oma osa töötuskindlustusmaksest.

Brutopalk suureneks

Samas on tööandjad juba mõnda aega rääkinud ideest, et vähemalt osaliselt võiks sotsiaalmaksu tasumine saada töötaja ülesandeks, tema brutopalk võiks aga selle summa võrra suureneda. Nii vabaneks tööandja osaliselt maksukoormusest, kuid töötaja otseselt raha ei kaotaks.

Sarnasele põhimõttele vastab ka roheliste kava, mis vabastaks tööandja täielikult sotsiaalmaksu kohustusest. Tööandjad peaksid töötajatel lihtsalt senise sotsiaalmaksu jagu palka tõstma.

Roheliste hinnangul peaks idee sobima ka teistele erakondadele, sest kohustusi ümber jagades saaks alandada nii sotsiaal- kui tulumaksu, kuid riik oma tuludes midagi ei kaotaks.

Reformierakonna aseesimehe Meelis Atoneni hinnangul on maksude niisugune jaotumise idee iseenesest vastuvõetav ja mõistlik. Kuid ta ei pea õigeks viisi, kuidas rohelised seda kavandavad. «Rahaliselt ei võidaks inimene roheliste plaanist kuidagi, sest maksumäärade alanemine on vaid näiline,» lausus Atonen.

Reformierakond lubab seevastu valijatele tulumaksu reaalset vähenemist, mis jätaks töötajale igas kuus senisest rohkem raha kätte.

Keskerakonna majandusspetsialisti, majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaare nõuniku Heido Vitsuri sõnul on nemad roheliste ettepanekule selgelt vastu.

«Sellisest mõttest on räägitud kogu aeg, kuid seni ei ole leitud viisi, kuidas tagada, et tööandjad tõepoolest ka palka tõstaksid,» lausus ta.

Maksjal selgem pilt

Vitsuri sõnul on Eestis kokku 530 000 eraettevõtetes töötavat inimest ning võimatu on nende kõigi tööandjaid kohustada mingist hetkest palku kolmandiku võrra tõstma.

Sestap ei ole tema kinnitusel ka mõtet «spekuleerida võimalusega, et kui eraettevõtjate sunnimehhanism leitakse, siis kas oleks mõtet sellist maksujaotust kaaluda».

Tööandjate keskliidu juhi Tarmo Kriisi hinnangul on tööandjatele palgatõusu ettekirjutamine siiski võimalik ja seda tuleks teha kollektiivlepingute seaduse raames.

«Samamoodi kehtestame praegu ka alampalka, mille valitsus vaid formaalselt kinnitab,» rääkis ta. Kriisi sõnul aitaks maksukohustuse ümberjaotamine inimestele paremini näidata, kui suured maksud tegelikult on.