|
Samas avati moodne tehnoerialade õppehoone, mida hakkavad kasutama ka Eesti
maaülikooli tudengid ja Lõuna-Eesti kutseõppeasutuste õpilased, vahendas ETV24
«Aktuaalset kaamerat».
Kuigi riik tagab kõigile tasuta põhihariduse,
jätavad paljud põhikooli pooleli ja ka järjest moodsamaks muutuvais
kutseõppekeskustes pole neil noortel midagi teha.
Poolteise aastaga peaks Eestis valmima haridusstrateegia. Milline, selle üle
arutleb Väimelas Eesti hariduseliit, lapsevanemad, kolm ministrit ja president
Toomas Hendrik Ilves. Uuringud näitavad, et Eesti koolide lapsed muutuvad küll
targemaks, kuid samas pole nad õnnelikud.
«Ma arvan, et meie süsteemist
on palju puudu vabadusest, usaldusest ja sisulisest koostööst kodu ja kooli
vahel,» leidis lastevanemate liidu liige Ainar Haller.
«Õpetatakse
faktipõhiselt, et tuleb palju fakte pähe tuupida,» rääkis Põlva lasteaia
Mesimumm õpetaja Maiki Kruuda. «Aga laps ei saa aru seostest, ta ei oska luua
erinevate ainete vahel seoseid.»
Kruuda sõnul on lasteaias maad võtmas
seisukoht, ei kui sa eliitkooli ei pääse, siis sust elus õiget asja pole. Ja nii
polegi põhikoolis õppimiseks motiivi.
«Ka maalapsed peaksid olema
võrdsetes tingimustes nii põhihariduse kui ka huvihariduse poolest,» leidis
Raudna põhikooli õpetaja Urve Mukk.
Väimelas asuv Eesti üks moodsamaid
kutseõppekeskusi avas täna ligi 40 miljonit krooni maksnud tehnomaja
juurdeehituse, kuhu pääsevad uuest aastast õppima ka põhikooli haridusega
noored. Lisaks töökodadele on siin elektroonika, hüdraulika ja paljud teised
laborid. Eesti jaoks uudne on see, et nii kalleid ja häid seadmeid hakkavad
kasutama ka teiste kutseõppeasutuste õpilased.
|
