Ühestki spordialast rääkides ei saa üle ega ümber rahast, sponsorlepingutest ja sellega kaasnevast tähelepanust. Judokoondist pole sponsoritega just hellitatud, kuid sellele vaatamata seavad nad kõrgeid sihte. «Mis teha, judo ei müü nii hästi kui näiteks korvpall, kus reklaam on sisuliselt 40 minutit järjest ekraanil,» rääkis Eesti judokoondise peatreener Aavo Põhjala. «Meil ei ole praegu ühtki suursponsorit. Tuleme omadega välja, kuid väikse lisaraha eest saaksime hoopis paremaid tingimusi lubada.» Judokad ise ei lase end väikesest toetajateringist häirida ning keskenduvad muretsemise asemel treeningule. «Tingimustega olen rahul, sest kõik, mida ma tahan, saan kenasti ära teha,» rääkis Rothberg Audentese kitsukeses spordihallis ringi vaadates. «Kui me seitse aastat tagasi alustasime, polnud siin isegi tatamit, ainult võrkpallivõrk rippus seinte vahel. Nüüd on ikka korralik maadlusmatt maas.» Et koondise edukas esinemine eelseisvatel Euroopa ja maailmameistrivõistlustel võiks panna nii mõnegi spordimetseeni suunama finantsvahendeid judosse, Põhjala hästi ei usu. «Seni oleme tiitlivõistlustelt kokku toonud 22 medalit. Kus nad siis on?» esitas ta retoorilise küsimuse. Kindlustada olümpiapääse Alanud aasta peab tooma vastuse küsimusele, mille nimel rassivad judokad tööd teha juba eelmisest suvest: mitu atleeti pääseb 2008. aasta Pekingi olümpiamängudele? Maadlejate selle hooaja põhieesmärk on koguda võistlustelt võimalikult palju kõrgeid kohti ehk olümpiapunkte, et endale pilet Hiinasse juba varakult lunastada. «EMi viies koht annab pääsme automaatselt,» ütles Põhjala. «Kui sel aastal suudab keegi meistrivõistluste ja maailmakarikaetappide pealt sada punkti koguda, siis võib 99,9%-lise kindlusega öelda, et ka temal on olümpiapääse taskus.» Tänavu ei saa olümpiapunkte kõigilt maailmakarikaetappidelt, vaid arvesse lähevad võistlused pärast Euroopa meistrivõistlusi. «Esimesed MK-etapid on kontrollkohtumised, kus saame vaadelda nii vastaseid kui ka ennast,» rääkis Põhjala. «Igal etapil võiks poisid jõuda 4-5 matšini, et end lahti maadelda ja rütm lihastesse saada. Mehe eest tuleb pärast väljas olla.» Suur medalinälg Et koondislastest õhkub enesekindlust, võib Eesti esimesed olümpiajudokad saada juba aprillis Belgradis toimuval EMil. «Eks sinna lähevad kõik võidumõtetega,» tõdes Eesti esijudokaks kerkinud Rothberg. «Minul on magus medalimaitse suus ning kindlasti tahan nendelt Euroopa meistrivõistlustelt lisa korjata.» Hoolealuste varast indu peatreener jahutama ei kipu. «Tundub, et oleme õigel teel. Mida oleme seni teinud, on hästi tehtud,» lausus ta. «EM-võistlused on esimene verstapost olümpiaks.» Koondisega teist aastat harjutav Sander Maripuu teab, et kõige tähtsam on treeningute ja võistluste ajal hoida üksmeelt ning jagada kogemusi teistegagi. «Minul on näiteks Martiniga (Padar – toim) väga hea klapp, saan temalt palju õppida. Künter teeb üle rinna heidet hästi, tema pealt vaatan pisut seda,» rääkis ta. «Erinevaid tehnikaid küsime üksteise käest vahetpidamata,» täiendas Rothberg. Et Eesti judokoondis täies koosseisus olümpiale võiks sõita, seda Põhjala ei looda. «Koondises on kaheksa inimest, see on ebareaalne,» arvas ta. «Ütleme nii, et kolm olümpiale on hea, neli on kõva boonus. Kui ainult kaks pääseb, siis jääb väike okas hinge, et võinuks paremini teha.» Judokate olümpiaettevalmistus «Kõik algab üldkehalisest aeroobsest võhmatreeningust, millega oleme tegelenud juba eelmise aasta augustist saadik,» avaldas koondise peatreener Aavo Põhjala. «Kimonot selga ei tõmmata, vaid trenn toimub joostes-jalgrattal-ujulas. Lisaks veel kangitrenn.» Põhjala sõnul on sel perioodil tähtis grupi hea sisekliima, sest rängad treeningud võivad hakata sportlase vaimu muserdama. Kui pikk ja kurnav esimene treeningtsükkel läbi saab, võivad judokad natuke kergemalt hinge tõmmata, sest algab tehnika ning taktika täiustamine. «Tegelikult lõpetasimegi esimese etapi alles sel esmaspäeval,» ütles Künter Rothberg (pildil). «Nüüd teeme rohkem matitrenni ning harjutame end uuesti maadlema.» Viimase lihvi andmine saabub peatreeneri teatel umbes paar-kolm nädalat enne suurvõistlusi. Siis häälestatakse sportlased eelolevateks kohtumisteks ning arendatakse kiiruslikke omadusi. «Koormusmaht on väike, aga trennid on väga intensiivsed,» rääkis Põhjala. «Kõik peavad olema valmis pikkadeks päevadeks.» Et tiitlivõistlustel edukalt läbi lüüa, peab selleks ajaks viimase piirini arendama sportlase mitmed omadused. «Vastupidavus, kiirus, jõud ja plahvatuslikkus,» loetles Põhjala vajalikke oskusi. «Kui enamiku spordialadel on üks või kaks peamised, siis judos on edu saavutamiseks kõike vaja.» |
kõik galeriid
