IRLi kaasesimees Taavi Veskimägi rõhutas eile riigikogus valitsuse infotunnis, et erinevalt tänavu euroga liitunud Sloveeniast on Eesti jäänud välja Euroopa majandus- ja rahaliidu tihedast koostööst.

VIIMASED KOMMENTAARID euro Kui hinnad tõusevad  siis teeb see sama  välja,et euro aeg on  siis kasulik vahet ei  ole hinnad ikka tõ... Algab Loen võimule pürgijate  teemasi,millega  püütakse võimule  saada.Kas tõesti  rahvas on puuduliku  mõistus... Teised kommentaarid

«Kes selle otsuse tegi, et Eesti ei järgi 1. jaanuaril 2007 [euroga liitumise] eesmärki?» küsis Veskimägi peaministrilt, soovitades asi riiklikult tähtsa küsimusena riigikogu ette tuua.

Sõltub majandusest

Ansip kordas oma suvel välja öeldud seisukohta, et euroga liitumise kriteeriumide täitmine sõltub Eesti majandusest, aga mitte poliitilistest otsustest.

«Igasugused kunstlikud meetmed, nagu käibemaksumäära või elektrihinna alandamine, krooni revalveerimine, on hukatuslikud Eesti majandusele ja kindlasti ei vii meid sihile,» rõhutas peaminister.

Veskimägi küsimusele, kas valitsusel on olemas analüüs, millised on tagajärjed, kui ühisraha ning majandus- ja rahaliiduga liitumine viibib, vastas Ansip, et ei pea sellist rehkendamist otstarbekaks.

Veskimägi kinnitas Postimehele, et Euroopa majandus- ja rahaliidu kiire täisliikmeks saamine ning seeläbi ka euroga liitumine on Eesti majanduse elujõulisuse olulisimaid nurgakive. Ansipi seisukohta euro kasutuselevõtu ja liidu täisliikmeks saamise küsimuses iseloomustas ta väljendiga «elame-näeme-suhtumine».

Veskimägi sõnul tuleb majanduse isevoolu teed laskmise asemel teha suuri pingutusi, et seni ühisrahaga liitumist takistanud inflatsiooninäitaja nõudmistega vastavusse viia.

Reformierakonna peasekretäri Kristen Michali sõnul mõistab iga täiskasvanud inimene, et senise majandusedu on toonud majanduse vaba toimimine.

«Riigi sekkumine tähendaks paratamatult kasvu piiramist,» märkis Michal. «Reformierakonna arvates pole Eesti veel sealmaal, et koos vana Euroopa riikidega 2,8-protsendilise majanduskasvu juures tiksuda.»

Reformierakonna peasekretäri väitel on asi lähenevates valimistes. «Usun, et Taavi otsib endale valimisteks lihtsalt platvormi, mida ei saa poliitikule pahaks panna,» ütles Michal.

Ka Hansapanga analüütiku Maris Lauri sõnul võib Veskimägi sõnavõtu tagant aimata valimiste lähenemist.

«Krooni vahetuskursile pole ohtu näha, pole ka mingeid muudatusi Eesti riskimäärangutes,» tõdes Lauri, nimetades sellist probleemipüstitust praegu põhjendamatuks.

Kahju pole olnud

«Euro oleks küll Eestile kasulikum, teatud riske see vähendaks, aga ühisraha viibimine pole praegu ka midagi kahjulikku toonud,» ütles Lauri.

Rahandusminister Aivar Sõerd rõhutas, et inflatsiooni piiramiseks saab riik kasutada vaid eelarvepoliitikat.

Sõerd rõhutas, et ülejäägiga eelarvet pole suutnud koostada seni mitte ükski valitsus.

«Muid meetmeid, mis võiksid sama kaaluga mõju avaldada, ei paku välja ka Taavi Veskimägi,» märkis Sõerd.

Rahandusministri sõnul kuulas ta eile riigikogus Veskimägi küsimusi. «Eelmiselt rahandusministrilt oleks eeldanud tühipalja lahmimise asemel rohkem konstruktiivsust,» ütles ta.