Eriti haletsusväärses seisus on jänesed. Valge talvekasukas seljas, silkavad küülikud mööda põlde ja metsatukkade vahel, jäädes looduse vingerpusside tõttu tavapärase kaitseriietusega vaenlastele hästi silma.

Tundub, et tasapisi hakkavad looduse trikid ka talisportlaste vaimu pärssima. Eesti suusatajate ja meeste koondise peatreeneri Mati Alaveri murelikke jutte kuulates tabasin end mõttelt, et neidki vaevavad jänesehirmud.

Eelmisel hooajal Torino olümpiamängudel kolme kuldmedali võitmisega harjumuspärast talvemuinasjuttu eriti ilusa peatükiga täiendanud Kristina Šmigun ja Andrus Veerpalu peavad tänavu taluma ränki tagasilööke.

Põlvevaevus ei luba Veerpalul võistelda. Šmiguni lootus pälvida auhinnariiulilt puuduv maailmakarikasarja võitja kristallgloobus sai hoobi enne jõule. Tagatipuks pidi ta Tour de Ski haiguse tõttu pooleli jätma.

Ometi piitsutab Veerpalu end treeningutel armutult. Kuid üleeile võttis mainekas saksa tohter Volker Müller Veerpalu põlvest ligi 25 milliliitrit vedelikku ja soovitas 35-aastasel suusaässal treeningukoormust vähendada.

Veel kummalisemalt käitus Šmigun Tour de Ski katkestamise järel. Ta rääkis, et langetas otsuse raske südamega… Tule taevas appi! Mõttetu olnuks ligi poolteist kuud enne MMi 38-kraadise palaviku, nohu ja valusa kurguga startida.

Lugupeetud tippsuusatajad, unustage jänesehirmud! Te ei pea enam midagi tõestama. Olümpialt ja maailmameistrivõistlustelt toodud medalikuhi on elutöö. Naljaga pooleks võib öelda, et keegi ei kavatse teid haavlite asemel soolaga «ergutada».

Need jänesehirmud tekkisid suusatajatel ilmselt 1990. aastate esimesel poolel, kui edutult esinenud talisportlased ja jalgpallurid asendasid ühiskondlikku poksikotti, mida toona hoogsalt togiti.

Praegu on tippsportlased Eesti visiitkaardiks. Üha vähem on kuulda virisemist, et tiitlivõistlustelt medaleid noppivatele eestlastele makstakse liiga heldelt preemiat. Selle raske töö tagamaid mõistetakse üha täpsemalt.

Loomulikult kehtivad sportlastele tavaelus samad reeglid mis lihtsurelikele. Rullnoklikele tegudele à la Andrus Värniku autoralli Tartu maanteel järgneb ühiskonna hukkamõist. Ja meedia annab armutult pasunasse.