| |
|
 |
Peaminister Andrus Ansip Riigikogu ees
Foto: Peeter Langovits |
|
Ansip lükkas väited tagasiastumisest ümber
(65)
11.01.2006 16:42
Peeter Kuimet, reporter/toimetaja
Kommenteeri | Loe
kommentaare
 (Oluliselt täiendatud kell 16.41)
Peaminister Andrus Ansipi sõnul ei olene tema jätkamine peaministrina sellest, kas Euroopa ühisraha võetakse 2007. aasta 1. jaanuaril kasutusele või mitte ning nimetas Eesti majandusarengut euro kasutuselevõtust tähtsamaks.
Sotsiaaldemokraat Eiki Nestor küsis täna Riigikogu infotunnis Ansipilt, kas peaminister on valmis tagasi astuma juhul, kui selgub, et Eesti ei ühine järgmise aasta alguses euroga. Ansip ütles, et see sõltub asjaoludest ja ei soovinud nii tõsistel teemadel spekuleerida. «Kui peaministril on mingisugune süülisus, kui ta on jätnud midagi tegemata, mida ta oleks pidanud tegema, siis ma pean seda [tagasiastumist] täiesti loomulikuks,» ütles Ansip. Hiljem vestluses Postimehega ütles Ansip, et tema Riigikogus öeldud sõnadest on valesti aru saadud ja need on kontekstist välja rebitud. «Minu jätkamine või mittejätkamine peaministri ametis ei ole absoluutselt seotud sellega, kas Eesti läheb 2007. aasta 1. jaanuarist eurole üle või mitte,» kinnitas Ansip. Riigikogu infotunnis mainitud «süülisuse» kohta ütles Ansip, et pidas selle all silmas mingeid konkreetseid süütegusid. «Kui mina peaministrina lähen näiteks vales kohas üle tee ja põhjustan sellega raske liiklusõnnetuse, siis ma loomulikult astun tagasi,» selgitas Ansip. Ansipi sõnul ei kavatse ta Eesti majandust Euroopa ühisraha nimel hukutama hakata. «Eesti majanduse kasv, usaldusväärsus ja ennustatavus on olulisemad kui euro tulek,» ütles Ansip. Samas ei soovinud Ansip prognoosida, kas euro kasutuselevõtt õnnestub järgmisel aastal või mitte. «Ma ei saa olla targem, kui rahvusvahelised institutsioonid, kes inflatsiooni suurust hindama hakkavad,» sõnas Ansip. Peaminister kinnitas riigikogus, et üleminek eurole on endiselt tema valitsuse prioriteet ja kui seda ei õnnestu saavutada 2007. aastal, tuleb seda teha järgnevatel aastatel. Mitmete majandusanalüütikute hinnangul ei pruugi Eesti saavutada eesmärki minna 2007. aasta alguses üle Euroopa Liidu ühisrahale, kuna Eesti majanduskasv kergitab inflatsiooni kõrgemaks kui Maastrichti kriteeriumid lubavad. Riik ei saa eurole üle minna, kui selle inflatsioon on 1,5 protsenti üle ELi kolme aeglaseima inflatsiooniga riigi 12 kuu keskmise taseme. Eesti Pank on Eesti 2006. aasta inflatsiooniks prognoosinud 3,4 protsenti.
|
