Mõnel külili paiskunud liinibussi reisijal tuli oodata poolteist tundi, kuni viimaks Tartu poole liikuma pääses. Õnnetuskohale tekkis mitmesaja meetri pikkune ummik. Foto: Elmo Riig/Sakala

Ilmselt just kihutamise tõttu märkas juht liiga hilja, et tee on truubi vahetamiseks kolmveerandi ulatuses läbi kaevatud ning ees haigutab üle meetri sügavune ja kaks meetrit lai auk.

Järsult pidurdanud buss sattus külglibisemisesse, keeras tagumise otsa ettepoole ja maandus viimaks parempoolses kraavis vasemale küljele. Masin jäi pidama vaid veidi enne vana truubi betoonist jäänuseid.

Vale sõidukiirus

Taisto Liinidele kuuluvas bussis olnud Ruta sõnul oli juht terve tee kihutanud ning sõiduautodest mööda sõitnud. «Osa reisijaid magas, kuid mina kiiruse tõttu silma kinni ei saanud,» tunnistas ta.

Vaibla ristmiku ja Emajõe silla vahel käiva tee-ehituse tõttu oli seal kiirus piiratud 70-, 50- ja isegi 30-kilomeetrist tunnikiirust nõudvate märkidega, kuid bussi juhtinud 55-aastane Sulev nendest kinni ei pidanud.

Politsei käes oleva tahhograafi näidu järgi sõitis buss vahetult enne õnnetust 110–125 kilomeetrit tunnis. Bussis olnud 11 inimesest sai vigastada kolm, kuid õnneks olid kõigi vigastused suhteliselt kerged. 21-aastasele Kerlile, 19-aastasele Raigole ja bussijuhile anti esmaabi, kuid haiglaravi ei vajanud neist keegi.

Viljandi politsei algatas bussijuhi suhtes väärteomenetluse ning kuni asjaolude selgumiseni on ta töölt kõrvaldatud.

Kuigi viimasel ajal on liinibussid sageli liiklusõnnetustesse sattunud, näitab statistika positiivset trendi – võrreldes varasemate aastatega on õnnetuste ja neis kannatanute arv tänavu vähenenud pea poole võrra. Julgestuspolitsei liikluseriüksuse ülemkomissari Tõnis Sulu sõnul pole ta liinibusside osas õnnetuste statistikat jälginud, ent kui need andmed tõele vastavad, siis on tema hinnangul tegemist ülimalt positiivse arenguga.

Miks bussidega toimunud õnnetuste ja neis kannatada saanud inimeste arv aastate jooksul nii palju vähenenud on, pole Sulu sõnul võimalik andmeid analüüsimata täpselt öelda.

Karm kontroll

«Kaldun arvama, et ühelt poolt autoregistrikeskuse ja politsei pideva kontrolli tulemusena on bussifirmad hakanud senisest enam tähelepanu pöörama nii oma juhtide kui transpordi kvaliteedile,» lisas Sulu.

Ülemkomissari sõnul on bussifirmad suutnud ilmselt kunagistest majandusraskustest välja rabeleda, mistõttu investeeritakse üha enam just teenuse taseme tõstmisesse ning reisijate turvalisuse ja heaolu kindlustamisse. «Samuti hoitakse silma peal juhtidel, et nood ei peaks hommikust õhtuni roolis tööd rabama, vaid saaksid õigeaegselt puhkust,» ütles Sulu.

Maanteeameti statistika põhjal toimub turismi- ja kaugliinibussidega õnnetusi kõige enam Tallinna-Tartu-Võru maanteel. Viimase kolme aastaga on seal kokku loetud 12 õnnetust.

Bussiõnnetused

Maanteeameti andmeil on viimase kolme aasta lõikes turismi- ja liinibussidega juhtunud õnnetused Eesti teedel oluliselt vähenenud.

2003. aastal toimus bussidega 26 õnnetust, milles hukkus 10 ja vigastada sai 52 inimest.

2004. aastal toimus bussidega 34 õnnetust, milles hukkus 13 ja vigastada sai 43 inimest.

2005. aastal toimus bussidega 15 õnnetust, milles hukkus 2 ja vigastada sai 22 inimest. (10 kuu andmed – PM)

Allikas: PM

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5