Vanemahüvitisseadus võeti vastu

Samal teemal: Riigikogu võttis vastu vanemahüvitise seaduse (34) Vanemahüvitist ei saa taotleda enne jaanuari keskpaika (4)

Kui mullu keskmist palka saanud ja näiteks tänavu septembris lapse ilmale toonud ema rahakotti toob jaanuarist jõustuv vanemahüvitis lõppeva aasta detsembriga võrreldes tuntava lisa, siis üksnes toimetulekutoetusest elatuvad pered peavad mõningatel juhtudel leppima sissetuleku kahanemisega.

Jõgevamaa Palamuse valla sotsiaalnõunik Marju Liivak ütles, et kuivõrd vanemahüvitis läheb sotsiaaltoetuste arvutamisel sissetulekuna arvesse, võib see mõnede perede olukorda uuest aastast senisega võrreldes hoopis halvendada.

Kuna seoses vanemahüvitise kehtestamisega pole kavas sotsiaalkindlustusseadust muuta, tuleb vanemahüvitis toimetulekutoetuse taotlejatel sissetulekuna arvestamisele.

Näiliselt ei muutu midagi

Liivak tõi näiteks kolme lapsega pere, kus kumbki vanem pole pikka aega töötanud - ema on kasvatanud lapsi ja isa pole tööd leidnud, peab vanemahüvitise jõustumisel toimetulekutoetuse taotlemisest loobuma. Kusjuures kõnealuse pere noorim laps sündis tänavu sügisel.

Kuna ühtegi päeva töötanud vanemale makstav vanemahüvitis on 2200 krooni, millest võetakse maha tulumaks, siis saab pere vanemahüvitise kasuks otsustades tänavuse toimetulekutoetusega võrreldes 108 krooni vähem.

Tartu linna sotsiaalabi osakonna juhataja Meida Griin ütles, et juhtumid, kus vanemahüvitis võtab vanemalt õiguse taotleda toimetulekutoetust, on siiski üksikud.

«Kõige halvemas olukorras pere jaoks, kelle ainus sissetulek on toimetulekutoetus, neil näiliselt ei muutu midagi,» nentis Griin.

Näiteks toodud perekond peab vanemahüvitisele lisaks taotlema sotsiaalabiosakonnast 108 krooni toimetulekutoetust. See taotlus tuleb esitada iga kuu.

Kui laps saab aastaseks, siis vanemahüvitist edasi ei maksta ja vanemail on taas võimalik taotleda toimetulekutoetust, kui nad pole suutnud vahepealse aja jooksul tööd leida.

Samas on Griini sõnul iga pere olukord erinev, sest linnapered peavad tavaliselt maksma eluasemekulusid ning neil säilib isegi vanemahüvitise puhul õigus eluasemekulude tasumiseks toetust saada.

Absurdne olukord

Rahvastikuministri büroo juhataja Taavi Rõivas nimetas olukorda, kus pere kaotab vanemahüvitise tõttu osa oma sissetulekutest, absurdseks. «Võimalik, et seda ei ole piisavalt läbi kaalutud,» oletas Rõivas.

Vanemahüvitise puhul on Rõivase sõnul olnud juba algusest peale peamiseks eesmärgiks teha selge vahe vanematel, kes pole üldse tööl käinud, ja neil, kes on käinud tööl kas või väga väikese sissetuleku eest.

Alla miinimumpalga teeninud vanem saab taotleda tuleval aastal kehtiva riikliku miinimumi ehk 2480 krooni vanemahüvitist.

«Alampiir on ellujäämismiinimumi garanteerimine,» rääkis Rõivas.

«Vanemahüvitise eesmärk on, et perekonna senine sissetulek säiliks,» selgitas rahvastikuministri büroo juhataja. «Ka töölkäijad ei võida sissetulekus, vaid nende sissetulek säilib.»

Arvamus

Eiki Nestor
Rahvaerakond Mõõdukad

Mõõdukatel on hea meel, et meie aasta tagasi esitatud ettepanek maksta lapse sünnile järgneval aastal koju jäävale vanemale senisest suuremat riiklikku toetust viiakse ellu. Küll aga ei ole Mõõdukad absoluutselt rahul lapsevanemate ebavõrdse kohtlemisega, mille tagajärjel väärtustab riik ühte vanemat sama «töö» eest 2200 krooniga ja teist 15 500 krooniga kuus.

Helir-Valdor Seeder
Isamaaliit

Isamaaliit põhimõtteliselt toetab vanemahüvitise eelnõu, kuna emapalga idee tõi just Isamaaliit 1999. aasta valimistel välja. Paradoksaalselt jäi see koalitsioonilepingusse kirjutamata just Reformierakonna tõttu. Isamaaliit on seisukohal, et vanemahüvitis ei asenda lastetoetusi, ja näeme, et riik peab tõstma kõikide laste toetusi, kuni jõuame 1000 kroonini kuus. Vanemhüvitise miinimumi ja maksimumi vahe ei vasta õiglustundele, kuid loodame, et lastetoetuste tõus tulevikus puudujäägi korvab.

Evelyn Sepp
Keskerakond

Keskerakond pooldab ideed kehtestada Eestis vanemapalk. Kõik mõistlikud meetmed, mis aitavad kaasa sündimuse suurendamisele ja lastega perede toimetuleku tagamisele, on teretulnud. Kuid ükski selline seadusandja poolt kavandatav samm ei tohi riivata üldsuse õiglustunnet ega sündida ilma Riigikogu konsensuseta. Paraku on see aga nii täna lõpphääletusele jõudva vanemahüvitise seaduseelnõuga. Keskerakond ei kiida heaks juhanpartsilikku sotsiaaldarvinismi, millele oma käe on andnud rahvaliitlased.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 2.64