Livio Karro. Foto: Eero Barndõk Eesti Ekspressis ilmunud foto põhjal

Aplaus. Vaid 24 tundi varem on prokuratuur algatanud uurimise. Politseiajaloo suurim, kümneid korravalvureid puudutav altkäemaksuskandaal on sündinud. Selle südames seisab seesama Livio Karro. Mees kahe näoga.

Samal teemal: Verise allilmasõja kaotanud grupeering (12) 1 küsimus politseipeadirektorile (7)

Politsei sinivalge Ford Mondeo vurab vaikselt mööda Peterburi maanteed. Kell on neli hommikul, selle aasta juunis. Fordist möödub vana Žiguli. Juht vaatab korraks politseinikele otsa ja lööb silmad maha, sellest piisab. Politseiauto teeb kannapöörde, gaasipedaal vajub põhja. Vilkurid ja sireen. Žigulile mõjub see kui punane rätik härjale.

Algab tagaajamine. Läbi Lasnamäe Piritale, sealt tagasi Lasnamäele ja Maardu külje alla. Mondeo spidomeetri seier tuksub tipphetkel 140 peal. Auto püsib põgenejal kannul, aknast näidatakse püstolitoru. See Žiguli juhti ei häiri. Too kihutab elumajade vahel vastassuunavööndis, teeb jänesehaake, võtab autologust viimast.

Mondeo saab abiväge. Kõlavad hoiatuslasud. Põgeneja ajab peaaegu alla tee blokeerinud politseiniku. Lõpuks keerab põllule, sest ees on kaubarong. Käes!

Superpolitseinikud

Neli päeva hiljem näevad seda tagaajamist esimesest minutist viimseni teleekraanidelt sajad tuhanded eestimaalased.

Action-video tuleb Tallinna liikluspolitseinike supertandemi Urmas Nuiamäe ja Livio Karro autost. Just nende silm avastas Maardu noore autoärandaja, kes tol suvehommikul ei suvatsenud linnast koju sõitmiseks taksot võtta.

«Nad olid raudselt Põhja-Eesti parimad liiklushuligaanide leidjad ja tagaajajad,» lausub üks Nuiamäe ja Karro ülemustest. «Neil oli kohe nina igasugu kaakide leidmise peale, isegi sageli imestasime, et kuidas nad nii tihti neile kraesse satuvad.»

31-aastane punapea Karro istus tavaliselt Mondeo kõrvalistmel. Kui tööd tehti, ei passinud ta kunagi niisama merd või miniseelikus tibisid. Sülearvuti põlvedel, uuris ta autojuhtide silmi, analüüsis nende käitumist ja kontrollis numbrimärke.

Nii tabasid Nuiamäe ja Karro ainuüksi tänavu suvel viis autoärandajat.

Varasemate aastate töötulemust – kinnipüütud autovaraste, roolijoodikute ja muude kaakide hulka – ei jõua keegi enam kokkugi arvata. Otse öeldes: nad edestasid kolleege selles töölõigus pika puuga.

15 ergutuskäskkirja

Karrot hinnati. Üksnes viimase ligi kahe ja poole aasta jooksul kirjutas Põhja prefekt Raivo Küüt alla 15 käskkirjale Karro ergutamiseks. Hea töö eest muidugi.

Reapolitseinikud said neid mitu korda vähem. Iga autoärandaja tabamise eest anti Karrole pihku tuhat krooni preemiat. Tõsi, tänavu see traditsioon katkes. Politsei rahamured.

Lõpuks tuli veel ka politsei teenetemärk, kümne aastase laitmatu teenistuse eest. Uhke!

«Karro oli kindlasti kolleegide seas autoriteet, eriti nooremad vaatasid talle alt üles,» meenutab üks tema töökaaslane.

Ent võidud ega autoriteedioreool muutnud Karrot ülbeks või uhkeks. Jah, ta võis küll vahel mõne kolleegi peale häält tõsta, ent sedagi vaid siis, kui too ei saanud ülesandest isegi kolmandal kordamisel aru. Karrole ei meeldinud korrutamine. Ta läks ja tegi ära.

Tagasihoidlik ja vaikne

«Karro ei valetanud kunagi. Kui miski ei meeldinud, ütles ta oma arvamuse keerutamata ja ausalt välja. Isegi ülemustele,» ütleb üks viimastest.

Karro eraelust teavad vähesed. Kolleegid ütlevad, et ta oli vaikne ja tagasihoidlik. Rohkem hoidis kokku oma paarimehega.

Käis juba aastaid teiste poistega kord nädalas korvpalli mängimas. Koos üüriti saal. Mängiti ka linna politseimeistrivõistlustel. Kord kvartalis sõideti linnast välja, võeti Saunamaailmas üks saun ja räägiti kolleegidega suud puhtaks.

«Ta ei avanud end isegi napsilaua taga,» lisab üks tuttav. Karro ei sülitanud viinapitsi, ent ta ei liialdanud ka alkoholiga. Kunagi. Nii polnud tal ka kompleksi end täis peaga maailma parimaks politseinikuks teha ja juhtkonda kiruda. «Ta oli pigem kuulaja. Jäi alati asjalikuks,» öeldakse. «Rääkis mõistlikku juttu ega ajanud kunagi jama suust välja.»

Karrol oli üks laps eelmise naisega. Korter Õismäel. Autosid elukaaslasega kahepeale üks – 1990ndate Volkswagen Passat. Ta oli suur arvutifänn, ostis, müüs ja vahetas nende juppe. Riides käis lihtsalt. Stiili tundis, ent luksust ei paistnud kusagilt silma.

Õppis Akadeemia Nordis juurat, sest ei soovinud eluks ajaks liikluspolitseinikuks jääda. Poolteist aastat suutis, siis ei pidanud jaks enam vastu, töö neelas suurema osa õpiajast.

«Ta ei reklaaminud eriti oma eraelu. Oli selline vaikne,» lisab üks tema kolleeg. «Aga see-eest töömehena pealinna üks parimaist. Et nüüd tema on kogu selle skandaali... No sellist pauku ei oleks osanud oodata ühestki torust. See on šokk.»

Et anda pilti Livio Karrost, rääkis Postimees ligi 40 inimesega. Nende seas politseinikega, keda kahtlustatakse altkäemaksu võtmises. Karroga üritati korduvalt ühendust saada. Talle anti edasi intervjuusoov, kuid sellele ta ei vastanud.

----------------------------------------------------------------------------------------------

Tänavu 14. jaanuar. Sõle tänava raudteeülesõidu juures märkab liikluspolitsei patrull mööda vuhisemas uhket S-klassi Mercedest. Kannapööre, vilkurid tööle ja järele. Kunagise Saturni kohviku ette jõudes on limusiin juba pargitud. Juhti sees pole.

Ainsana jalutab öisel parkimisplatsil üks mees. Politseinikud otsustavad igaks juhuks teda kontrollida. Ta esitab juhiloa Denis Denisenko nimele.

Viisakalt käituva mehe nimi ei ütle liikluspolitseinikele midagi. Päring andmebaasi seostab tema aga autoga ja näitab, et selle sama Mercedesega on mees mullu märtsis korra juba purjuspäi vahele jäänud.

Päästev telefonikõne

Heliseb mobiiltelefon. Teisel pool toru otsas räägib Livio Karro. Ta palub, et kolleeg pikka viha ei peaks ja laseks Denisi minema. Protokollita. Räägitakse, et teene heastatakse. «Kas kaks on piisav?» küsib Karro telefonis segaselt. Asi klaaritud, minnakse sõbralikult lahku.

Just sellest 14. jaanuari juhtumist sai ühe tõuke politsei kõigi aegade suurim skandaal. Kriminaalasja algatamiseni jäi siis veel kuu ja kaks nädalat.

21. septembril plahvatab pomm. Karro võetakse esimesena vahi alla. Järgnevad päevad toovad uudiseid üha uutest politsei sisekontrolli ülekuulamisele kutsututest.

Praeguseks on tunded jahtunud. Altkäemaksu võtmises kahtlustatavaks on tunnistatud 26 politseinikku. Andjaid on kahtlustatavate seas 12. Need arvud ei pruugi aga jääda lõplikuks.

Väidetav allilmatandem

Skandaali süda on Karro. Talle on esitatud kahtlustus 17 altkäemaksujuhtumis. Mis aga kõige tähelepanuväärsem – vaid kahel politseinikul 26st pole Postimehele teadaolevalt neile esitatud kahtlustustes mingit seost Karroga. Ülejäänute puhul figureerib ta ühel või teisel moel raha eest minema lastud liiklushuligaanide päästja ja vahendajana.

Kust see kõik alguse sai? Üks võti peitub Denisenkos, kes 14. jaanuari ööl Koplis kinni peeti. Postimeest nõustanud kriminaalpolitseinikud räägivad temast kui allilma autoriteedist.

«Koos Jevgeni Medunitsaga, kelle hüüdnimi on John, moodustavad nad allilmas mõjuka tandemi,» väitsid mitmed politseiallikad. «Nad on kümme aastat tagasi allilmasõjas hävitatud Krasnodari rühmituse endised liikmed. Neil on oma grupp. Tööpõld on neil kuritegelikus ilmas lai.»

Denisenko kaitsja, vandeadvokaadi vanemabi Marina Leis ei nõustu nende väidetega. «Tegu on tavaliste, ausate ja korralike noorte meestega. Jutud Krasnodari jõugust, no kuulge, see oli ju nii ammu ja seda polegi enam,» selgitab ta.

Ise nimetavad nad end kinnisvaraga tegelevateks ärimeesteks.

Medunitsa altkäemaksu andmisega seotud ei ole. Denisenkot kahtlustatakse kahes altkäemaksuandmises.

Altkäemaksu andmises kahtlustatakse veel kolme meest, keda kriminaalpolitsei nimetab just Medunitsa-Denisenko rühmituse liikmeteks. Need on korduvalt karistatud mehed – Dmitri Golovin, German Kaimov ja Vladimir Beljakov. Neid kahtlustatakse korduvas raha maksmises liikluspolitseinikele.

Postimehe andmeil sai kõik alguse sellest, et keskkriminaalpolitsei tegi Medunitsa ja Denisenko tegevuse paljastamiseks juba pikemat aega jälitustööd. Toimikuandmetes hakkas mingi hetk üha sagedamini esinema viide, et nendega ajab mingit asja Livio Karro.

«Ta oli nende kõige ehtsam jooksupoiss,» väitis üks allikas. Karro mobiil oli väidetavatele allilmategelastele avatud 24 tundi. Karro nimi esineb kõikides nendele esitatud kahtlustustes. Postimehele väideti, et kui politsei nad joobes või kiiruse ületamise eest roolist tabas, võeti kohe telefonikõne Karrole, kes päästmise korraldas.

Muidugi vaevatasu eest, mis ulatus 500st 3000 kroonini, sõltuvalt rikkumisest. Väidetavalt on teada ka juhtumeid, kus Karro ja tema «kliendi» kinni pidanud politseinik pidasid maha tõsise väitluse altkäemaksu suuruse üle.

Kui skandaal oli juba lahvatanud, tuli seetõttu ametist lahkunud liikluspolitsei ülemkomissari Aivar Toompere juurde tema alluv, üks kahtlusalustest. Ta nuttis ja raius südamest, et pole altkäemaksu saanud. Pole teada, kas ta rääkis tõtt.

Vahendaja vaheltkasu

Postimehe andmeil on uurimise all praegu kaks politseinikku, kes ei saanud lubatud altkäemaksu kätte. Nad olevat Karro palvel rikkuja puhtalt minema lasknud ja selle eest lubatud neile Karro kaudu kindel summa, ent raha pole nad seni näinud.

«Kahtlus on, et Karro pettis isegi oma kolleege, pistes saadud summa oma taskusse ja väites neile, et pole raha kätte saanud,» sõnas üks uurimisega kursis olev politseinik.

Üks korrakaitsja kuulis aga alles ülekuulamisel, et oli saanud altkäemaksuks 500 krooni. Ise mäletanud ta, et sai Karro käest ainult 400 krooni.

«Ta läks lõpus ikka ahneks,» selgitas üks Karro kolleeg, kes ise peagi skandaali tõttu kohtu ette astub.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 4.74