Meediaarvustus: Eesti bloogid, versioon 2
(20)
10.11.2005 00:01
Henrik Roonemaa, ajakirja [digi] peatoimetaja
Kommenteeri | Loe
kommentaare
Ajaveebide seminar Tallinnas
Täna toimub E-riigi Akadeemia eestvedamisel seminar «Ajaveebid – kas ajaviide või aja märk?». Rivis on kõik tavalised kahtlusalused, alates Linnar Viigist ja Peeter Marvetist ning lõpetades Priit Hõbemägiga, kes väitleb konservatiivse Priit Pulleritsuga. Kohale tasub minna juba sellepärast, et kuulda, kuidas Siim Teller umbes kahesajandat korda seletab Eesti avalikkusele, miks ta ikkagi blogib (seekord küll veel mõne inimese abiga). Minu arvates on kogu blogiasjanduses aeg järgmine level võtta. Arenemiseks peab liikuma edasi ja esimeseks soovituseks oleks mul kohe kõigile blogijatele: tulge kapist välja. Hea oleks, kui blogosfääris ei arutleks omavahel Sussud-Tussud, vaid päris inimesed päris nimede all. Anonüümne blogija ei ole anonüümsest netikommentaatorist parem. Teiseks, mind huvitaks uue kvaliteedi teke blogijate hulgas. Tahan, et kirjutajate hulka tekiks rohkem intelligentseid, informeeritud inimesi, kes ka päriselt tegeleks millegi riiklikult ja ühiskondlikult olulisega, kelle mõtted oleks jagamist ja lugemist väärt. Tahan näha blogivat firmajuhti. Tippriigiametnikku. Tippsportlast, tipplauljat... Või tunnustatud akadeemiliste ringkondade esindajat, kes suudaks oma ideid uue meediumi nõutaval kujul pakkuda. Kui vaadata kas või kahe suure lehe veebisaitidel linke bloogidele, siis on selge, et neil lihtsalt ei ole kuhugi viidata. Korraks tuleks tõele ettevaatlikult näkku vaadata. Hea on rääkida sellest, kuidas mujal maailmas tehakse läbi bloogide poliitikat ja valitakse presidente ning esindatakse kollektiivset tarbijarusikat suurkorporatsioonide laual, kuid Eesti reaalsus on veidi teistsugune. Üks näide – ka seminaril esinevad poliitikud Meikar ja Palts rõhusid kampaania ajal päris kõvasti internetile ja oma bloogile. Palts oli populaarse poliitiku kohta ilmselt nii ebapopulaarne, et sai lihtsalt vähe hääli. Meikari 183 häält pole Tartu kohta paha tulemus, ent 2003. aasta riigikogu valimistel võttis ta sealsamas Tartus 531 häält. On üsna selge, et bloog ei andnud loodetud efekti ja noorte edumeelsete inimeste eestkõnelejat temast ei saanud. Miks? Linnar Viik on rääkinud, et peaksime rohkem kõnelema sellest, mis valesti läks, ja sellest õppima. Silver, mida on õppida Eesti vist esimesest valimiskampaaniast läbi blogimaailma?
|