Netis sõimamise teema on viimasel ajal meedias kõvasti kirgi kütnud. 29.09.2005 Eesti Ekspressis ilmunud artiklis «Solvatud, nõudke Delfilt kohtus valuraha!» soovitas justiitsminister Rein Lang inimestel, kelle au ja väärikust on internetifoorumites riivatud, pöörduda kahjutasunõudega internetiportaali omanikfirma poole.

Kehtiva seadusandliku regulatsiooni järgi on vastutajaks ennekõike netisõimu autor ja mitte internetiportaali pidaja, kes infoühiskonna teenuse osutajana vastutab siis, kui ta ei kõrvalda solvanguid oma portaalist.

Kuna võltsidentiteedi loomine internetis on väga lihtne, on solvangu autori tuvastamine tihti kui mitte lausa võimatu, siis vähemalt väga raske. Võib-olla just seetõttu on justiitsiministeerium astunud viimasel ajal jõulisi samme selle suunas, et panna vastutus solvamise eest ka interaktiivse kommentaarikeskkonna pidajale.

Rootsi küsitav eeskuju

Milliseid lahendusi kasutab muu maailm?

Justiitsminister Rein Lang on viidanud muu hulgas Rootsi näitele, kus Rootsi ajalehe Aftonbladeti online-versiooni internetifoorumis avaldatud rassivaenu õhutava netikommentaari eest võeti vastutusele Aftonbladeti kirjastaja ehk portaali pidaja.

Rootsi vastavat kaasust on juba tugevasti kritiseeritud. Eelkõige seetõttu, et kuna Rootsis puudub vastav seadusandlus, siis kohaldas kohus Aftonbladeti online-versiooni toimetamata foorumile samu norme, mis kehtivad ajakirjanduse toimetatud trükiväljaannetele.

Rootsi kohus, asudes seisukohale, et kogu ajalehe online-versioonis avaldatud informatsioon on ajakirjandus, jättis tähelepanuta, et internetis võib ajaleht avaldada toimetatud materjali kõrval ka toimetamata materjali, näiteks avalikku foorumit.

Vastupidi Rootsile võttis Ameerika Ühendriikide kongress juba 1996. aastal vastu seaduse, mille järgi interaktiivse arvutiteenuse osutaja, kelleks on Ameerika Ühendriikide kohtupraktika kohaselt ka avaliku internetifoorumi pidaja, ei vastuta kolmanda isiku esitatud informatsiooni eest internetifoorumis.

Avaliku internetifoorumi pidaja on tehnilise võimaluse looja ja mitte foorumi moderaator ega autor. Aga muidugi peab ta solvava kommentaari foorumist kustutama.

Seda, et interaktiivse arvutiteenuse osutaja ei vastuta kolmanda isiku esitatud informatsiooni eest, on tunnustanud ka Euroopa Liit. Infoühiskonna teenuste direktiivi järgi ei vastuta infoühiskonna teenuse osutaja üldjuhul tema poolt edastatava teabe eest. Sama põhimõte kehtib ka Eesti infoühiskonna teenuste seaduses.

Nii nagu Rootsis ei ole ka Eestis seadusandja internetti ja sellega seonduvat tegevust seadusandlikul tasemel eraldi reguleerinud. Interneti kasutamisega kaasnevad samad õigused ja kohustused, mis väljapool internetti.

Näiteks tuleneb meie põhiseadusest isikule kohustus mitte teotada kellegi au ja head nime ning mitte õhutada rahvuslikku, rassilist, usulist või poliitilist vihkamist, vägivalda ja diskrimineerimist. Isiklike õiguste kaitset ning andmete avaldamisega seonduvat reguleerib ka võlaõigusseadus.

Avaliku internetifoorumi pidaja on meilgi vaid tehnilise võimaluse looja.

Praegu on kõikidel suurematel meediaväljaannetel lisaks trükitud väljaandele ka online-väljaanded, kusjuures kahtlemata kehtivad online-meediale samad reeglid, mis trükitud meedialegi.

Siinkohal tuleks online-meediast eristada avalikud internetifoorumid, mis on sama palju ajakirjandus kui suvaline avalik plank, just seepärast, et seda ei toimetata. Foorumina võib käsitleda kõiki kasutajapoolseid toimetamata postitusi võimaldavaid lahendusi, sealhulgas kommentaare, jututubasid, blogisid jne.

Ajalehe kirjastajat, kes lisaks interaktiivsele ajalehele, seab oma interneti kodulehel üles avaliku foorumi, saab pidada pigem interaktiivse teenuse osutajaks, kes on oma internetilehel loonud tehnilise võimaluse interaktiivseks suhtluseks.

Mille poolest erineb avalik internetifoorum näiteks blogidest või avalikust teatetahvlist? Kui kellegi au ja head nime teotatakse anonüümselt suvalisel avalikul teatetahvlil, kas nõude peaks siis esitama teatetahvli omaniku vastu, kelleks on enamasti riik või kohalik omavalitsus.

Kui lähtuda eeldusest, et internetis avaliku foorumi ülesseadmisel käitub foorumi pidaja infoühiskonna teenuse osutajana, siis vastutab foorumi pidaja kolmanda isiku au ja hea nime teotamise eest ainult juhul, kui ta ei kõrvalda vastavat teavet portaalist kohe pärast selle isikuõigusi rikkuvast sisust teadasaamist.

Muidugi, seadusandja võib panna interaktiivse foorumi pidaja ja avalike teatetahvli omanikud vastutama kõige eest, mis seal avaldatakse. Sellisel juhul peaks aga enne tõsiselt analüüsima, mida selline regulatsioon endaga kaasa võib tuua. Avalikud teatetahvlid kaoksid suure tõenäosusega lihtsalt ära.

Vaevalt, et keelamise ja piiramise tõttu debatt interneti avalikest foorumitest kaob, see liigub lihtsalt kuhugi, kuhu Eesti jurisdiktsioon ei ulatu, kuid foorumi liikmed «ulatavad».

Autor vastutab

Mida peaks tegema riik, kui sisuliselt on kaalul kaks olulist põhiväärtust, millele tugineb ühiskonna korraldus: isikuõigused, eelkõige õigus aule ja heale nimele versus sõnavabadus?

> Loe edasi

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5