| Justiitsministeeriumi pressiesindaja teatel arutab valitsuskabinet raportit 25. oktoobril, mil otsustatakse ka aruande avalikustamine. «Enne seda see dokument avalikuks ei muutu, seega ei saa praegu midagi ka lähemalt kommenteerida,» lausus ta. Asjatundjate komisjoni ülesanne on vastata mitmele küsimusele, mis on tõstatunud seoses Rootsi valitsuse 2004. aasta otsuse alusel korraldatud uurimisega sõjalise kasutusega seadmete veo kohta Estonial. Eelmise aruande avalikustas riigiprokurör Margus Kurmi juhitud komisjon tänavu märtsis, mil välistati Estonia huku ööl plahvatuse toimumine ning anti ülevaade Estonia huku rahvusvahelise uurimiskomisjoni selgitustest komisjoni eelmisele, aasta varem avalikustatud aruandele. Toonase raporti kohaselt ei leidnud komisjon relvaveo kohta täiendavaid andmeid, kuid tõi esile, et Estonia huku rahvusvahelise uurimiskomisjoni lõpparuandes on osa järeldusi nõrgalt tõenditega kaetud. Valitsus moodustas Estonial toimunud sõjatehnika veo asjaolusid uuriva komisjoni 2005. aastal, mil loodi sarnane erikomisjon ka riigikogus. Parlamendikomisjon lõpetas oma töö mullu sügisel lõpparuandega, mille kohaselt ei olnud Eesti ametkonnad ega ametiisikud Estonial toimunud sõjatehnika vedudest teadlikud. Komisjon ei välistanud samas võimalust, et Rootsile osutas tehnikavedudel kaasabi mõni Eesti ametnik eraviisiliselt. Samale järeldusele on varem jõudnud ka valitsuskomisjon. Rootsi sõjaväeluure korraldas sõjatehnika väljavedusid teadaolevalt 1994. aasta 14. ja 20. septembril. Kumbki komisjon ei ole siiani leidnud tõendeid, mis kinnitaksid sõjalise sisuga tehnika vedu ka 27. septembril. Tallinnast Stockholmi teel olnud 13 600 tonni kaaluv parvlaev Estonia läks põhja tormisel Läänemerel 1994. aasta 28. septembri öösel, õnnetuses hukkus 852 ja sellest pääses eluga 137 inimest. Rahvusvahelise uurimiskomisjoni lõpparuande järgi põhjustas laevahuku konstruktsiooniviga. |
