Eestile avanes 53 miljardit krooni ELi raha 10.10.2007 20:31 BNS
Euroopa Komisjoni regionaalpoliitika volinik Danuta Hübner allkirjastas komisjoni otsuse, mis avab koos paari nädala eest kinnitatud Euroopa Sotsiaalfondi programmiga Eestile Euroopa Liidu eelarve struktuurivahenditest 53,3 miljardit krooni.
Foto: Tairo Lutter / Virumaa Teataja
Euroopa Komisjoni otsus tähendab heakskiitu Eesti esitatud rakenduskavadele, mille alusel hakkab Eesti ELi ühtekuuluvuspoliitika raames rahastama projekte aastatel 2007-2013. «Selle otsuseni jõudmiseks on tööd tehtud üle kahe aasta.
Eesti peab alanud perioodi rahad võimalikult mõjusalt ära kasutama ja olema valmis saama 2014. aastaks nii rikkaks, et me sellises mahus abi enam ei vajaks,» ütles rahandusministeeriumi esindaja Brüsselis Kadri Uustal.
Eesti on otsustanud ühendada EL-i struktuurivahendite kasutamise riigieelarve vahenditega, mis tähendab, et enamikku ühenduse rahastatud projektidesse on planeeritud ka Eesti riigi või erastruktuuride osalus. Koos Eesti omaosalusega kasvab seitsme aasta jooksul kasutatav summa 63,7 miljardi kroonini.
Eesti struktuurivahendite kasutamise strateegia sisaldab kolme eesmärki: kasvatada majanduse konkurentsivõimet, sotsiaalset sidusust ja säästvat keskkonnakasutust. Nende eesmärkide saavutamiseks vajalikud tegevused on jagatud kuueks prioriteediks. T
eadus- ja arendustegevuse võimekuse ning ettevõtete uuendusmeelsuse ja tootlikkuse kasvu prioriteedi saavutamiseks kombineeritakse omavahel teadus- ja arendustegevuse ning ettevõtlusalased poliitikameetmed, et tekitada kahe valdkonna vahel sünergiat ning selle abil majandusarengut edendada. Sellele kulub 13,5 miljardit krooni.
Paremate ühendusvõimaluste loomise prioriteedi all peetakse silmas nii riigisiseste kui riikidevaheliste transpordi ja infotehnoloogiliste kommunikatsioonide arendamist. Selleks eraldatakse 10,8 miljardit krooni.
Säästva keskkonnakasutuse edendamiseks võetakse keskkonna- ning energiapoliitika meetmeid, et vähendada riikliku arengu võimalikke negatiivseid mõjusid ning suurendada arengu üldist jätkusuutlikkust. Selleks on kavandatud 12,6 miljardit krooni.
Piirkondade tervikliku ja tasakaalustatud arengu huvides rakendatakse regionaalpoliitilisi abinõusid, et tasakaalustada arenguga kaasnevaid võimalikke disproportsioone. Sellele kulub 6,1 miljardit krooni.
Viies prioriteet hõlmab kõiki inimarengu aspekte, nagu tööhõive, haridus, tervis, sotsiaalne kaitse ja välismaalaste integratsioon, eesmärgiga tõsta terviklikult inimeste elujärge. Kokku eraldatakse selle prioriteedi täitmiseks 8,9 miljardit krooni.
Suurema haldusvõimekuse saavutamisest loodetakse abi kõigi teiste prioriteetide elluviimisel, kuna sellega kasvab poliitikate planeerimiseks ja rakendamiseks vajalik suutlikkus. Sellele kulub 0,3 miljardit krooni. Lisaks eraldatakse programmide rakendamise kulude katmiseks tehnilise abi vahendid kogumahus 1,1 miljardit krooni.
