Rahvaliidu juhid käivad külakorda Toompuiesteel Kaitsepolitsei kontoris aru andmas, erakonna aseesimees naudib võimaliku kriminaalkuriteo ühe osalise ärimehe korteri hüvesid ning partei suursponsorite nimekiri kattub paljus maadevahetuse kangelaste nimedega.

Samal teemal: Tuiksoo üürib maadevahetusafääriga seotud ärimehelt korterit Tuiksoo altkäemaksu kahtlustuse taga kõrgub Merko büroohoone Reiljan ja Tuiksoo lähevad kaposse ütlusi andma

Ükskõik, kuidas seda ka avalikkusele ei selgitata, käsitlevad suursponsorid erakonnale raha annetamist teenuse ostmisena. Ning see on sageli ka esimene samm motiveerimaks erakonda ja selle liikmeid töötama mitte üldistest huvidest, vaid suurrahastajate huvidest lähtuvalt.

Omaette kurioosum on ka annetamine mitmele erakonnale korraga. Suurärimeeste tavapärane jutt sellest, et nii toetatakse demokraatiat, on mõeldud naiivsetele. Vähegi ärimaailmaga kokku puutunute jaoks on selge, et mitmele erakonnale raha annetamine on selgelt äritehing ehk riskide maandamine.

Et mitte jääda anonüümseks, nimetagem ka tuntumaid suursponsoreid, kes Postimehe arvates tegelevad demokraatia toetamise nime all poliitilise konjunktuuriäriga- Urmas Sõõrumaa, kes muuhulgas sai tänu Rahvaliidu saadikuile endale magusa äri Väo kombijaamas; Toomas Annus, kelle firma Merko vägiteod kinnisvara vallas poliitikute toel jätkuvad; Oliver Kruuda, kes on endale saanud poliitikute abiga pika leiva pealinna kinnisvaraäris. Loetelu saaks veel jätkata.

Jah, annetuste keelustamine ei hoiaks tõenäoliselt ära täna päevakorras olevaid korruptsiooniohtlikke olukordi- kuidas erakondade tipud elavad sponsorite korterites ja sõidavad ringi sponsoritelt liisitud autodega jne.

Ent annetuste keelustamine hoiaks ära just esimese sammu korruptsioonitrepil, ehk ärimeeste vastuteene ootuse tekkimise oma investeeringule kasviku saamiseks. Ja muidugi väheneks sellega ka surve erakonnale korruptsioonihõnguliste teenuste osutamiseks.

Juristide keeles kaasus oleks lihtne ja selge- erakonnale raha andmine oleks kuritegu ning lõputu kahtlus teemal, kas ikka on tegu käsi-peseb-kätt tehinguga, jääks olemata. Praegune erakondade rahastamise kord on kui tilkuv vesi demokraatia kivile, seda uuristades ja murendades.

Inimeste usaldus võimulolijate vastu, mille puudumise järele poliitikud igatsevalt alati vaid enne valimisi õhkavad, kahaneb iga uue skandaaliga.

Postimees usub siiski, et veel on Toompeale jäänud rahvaasemikke, kellel sarnaselt lehelugejatega on piinlik üha uute tipppoliitikute ja ärimeeste korruptsiooniepisoodide pärast ning kes nende vältimiseks on nõus ka oma põhitööd tegema.