| |
|
 |
Volvo disainerid ei hakanud jalgratast leiutama: XC90 on väga sarnane Volvo universaalkerega mudelitega.
Foto: Volvo |
|
Volvo XC90 parandab maasturimeeste mainet
(6)
10.10.2005 00:01
Margus Mihkels, toimetaja
Kommenteeri | Loe
kommentaare
 Volvo XC90 on ilmselt üks väheseid maastureid, mille poole keegi harva rusikat viibutab – selle autoga sõitjad ei anna sellisteks ˛estideks lihtsalt põhjust.
Maastureid ostetakse erinevatel põhjustel. Näiteks on inimesi, kelle silmadesse tekib sära ainult siis, kui nad tõmbavad reede õhtul jalga laigulised armeepüksid ja lähevad oma hiigelsuurte ratastega maasturis «väikesele metsatiirule». Loomulikult jäävad nad juba kolmandal kilomeetril mutta kinni, satuvad sellest elevusse ja saadavad kõikidele tuttavatele SMSi «Jäin mutta, juhhei!». Seejärel üritavad nad autot mudast välja tõmmata, murravad ära kaks mändi ja lõhuvad auto vintsi. Mobiiltelefoni aku saab tühjaks. Elevusest saab eufooria. Laupäeva keskhommikul laukast pääsedes tundub neile, et viimaks ometi on nad tõeliselt õnnelikud. Seejärel eksivad nad ära ja tiirutavad kaks päeva kusagil võsas ja lagendikel, kuni bensiin otsa saab. Suvalises suunas minema hakates jõuavad nad lõpuks maanteele, hääletavad end mööduva külamehe auto peale ja jõuavad pühapäeva hilisõhtul rampväsinuna, näljase ja külmununa koju tagasi. Öösel lõikab abikaasa nende juhiloa pooleks. Parandab mainet On ka selliseid tüüpe, kellel on maasturit hädapärast vaja. Peamiselt selleks, et haljasribaga eraldatud kõrgete äärekividega teel suvalises kohas ootamatuid tagasipöördeid teha ja kaasliiklejaid teelt välja sõitma sundida. Nendel inimestel on Volvo maasturist XC90 vähe rõõmu: see auto lihtsalt ei sobi neile. Pean küll ausalt tunnistama, et jätsin XC90-e võimsaima versiooniga, 4,4-liitrise töömahuga V8-mootoriga mudeliga mülkas käimata. Aga seegi vaid kinnitab mu väidet: see auto ei tekita vähimatki soovi kuhugi Sirtsu sohu sõita. Liiati hakkas telefoni aku proovisõidu ajal tühjaks saama. Tümikatele, keda teised maasturiomanikud neile kinnistunud halva maine eest tänama peavad, ei passi XC90 jälle seetõttu, et selle autoga lihtsalt ei sobi sigatseda. Volvo on ju aegade algusest olnud Halli Ülikonnaga Mehe auto ja isegi need, kelle laubal kulmude jaoks ruumi ei ole, saavad aru, et sellise autoga ei tekitata maanteele kolmandat sõidurida. Küll aga võiks Volvo XC90 sobida pereemadele. Milleks muuks võikski seitsmekohaline auto paremini passida kui lastekarja kooli, tennisetrenni ja loomaaeda vedamiseks? Eriti kui arvestada, et kahele kõige tagumisele istmele täiskasvanud inimesed nagunii ei mahu. Tõtt-öelda on pisut kitsas isegi keskmises istmereas – aga seda vaid juhul, kui ees istuvad korvpallurid Viljar Veski ja Margus Metstak. Normaalsete inimeste taha mahub istuma küll. Naishingedele võiks XC90 sobida ka seetõttu, et see on naiste disainitud. Või vähemalt on naised auto disaini heaks kiitnud. Autot välja töötades ei tunnistatud ühtegi detaili tootmisküpseks enne, kui mitmekümneliikmeline naistest koosnev testrühm sellele oma õnnistuse andis. Auto kogu perele Iseasi muidugi, kas laste koolisõidutamiseks on vaja 315-hobujõulist mootorit, mis XC90 V8 kapoti all lõriseb. Ameerikas võiks sealseid toitumisharjumusi arvestades sellisest hobusekarjast isegi väheks jääda, aga Eestis jääb neid pigem üle. Igatahes liigutavad need hobused XC90 V8-t väga kiiresti edasi. Kapoti all laulab mahlane bariton kaunist viisi ja kui tee ääres juhtub olema kapsa-, porgandi- ja kaalikapeenraid, sekka mõni järvesilm, näib see kõik kokku ühepajatoiduna. «No mis selles nii erilist on?» küsib autoasjanduses pädev lugeja siinkohal sapiselt. «Võimsa mootoriga maastureid on palju!» Ei vaidle vastu, on küll. Aga suur osa neist on sama hea juhitavusega kui rong, nii et auto ümber pööramiseks tuleb kõigepealt mõnele mahajäetud lennuväljale sõita. XC90 V8 seevastu on sama hästi juhitav kui sportauto. Rool on kerge, kiire ja täpne, kuid ei ilmuta seejuures vähimaidki märke rahutusest: rattad hakkavad keerama siis, kui juht seda tahab. Sarnasus sportautoga muudab XC90 sobilikuks ka soliidsele härrasmehele, kel tänu heast elust rääkivale vatsakesele tavalisse, kitsasse ja madalasse sportautosse pugemisega probleeme võib tekkida. Liiati on ärikohtumisele märksa nooblim sõita metalselt küütleva maasturiga kui pugeda partneri büroo ees välja kriiskavpunasest kabrioletist, mille kübarariiulil mürtsuvad stereokõlarid. Ja loomulikult ei pea Volvo maasturis leppima koredast kangast istmete või odava plastiga, millega teisi seda tüüpi autosid sisustatakse: nende asemel rõõmustavad silma puu ja nahk. Volvo XC90 V8 Töömaht: 4414 cm Võimsus: 232 kw (315 hj) @ 5850 p/min Pöördemoment: 440 Nm @ 3900 p/min Pikkus: 4798 mm Laius: 1898 mm Kõrgus: mm Teljevahe: 2857 mm Kütusekulu linnas: 19,8 maanteel: 9,6 keskmine: 13,3 l / 100 km Volvo XC90 hinnad algavad 668 000 kroonist. Proovisõiduauto hind 1 022 000 krooni. Sõiduomadused ***** Disain **** Mugavus **** Mahutavus *** Hind *** Hinne 3,8
|
