Vaatamata järgmise aasta riigieelarve ligi
17-protsendilisele kasvule ei nähta päästeasutustele endiselt ette raha
päästetöötajate vaktsineerimiseks teetanuse, puukentsefaliidi, B-hepatiidi ja
marutaudi vastu.
Samuti ei ole eelarves praktiliselt üldse vahendeid
päästjate palga tõstmiseks, uute päästeautode ja -tehnika ning päästjate
isikukaitsevarustuse soetamiseks, teatas PM Online´ile Päästeameti peadirektori
asetäitja Alo Tamsalu.
Päästeamet kevadel taotluse, milles põhjendas
vaktsineerimise tähtsust ning esitas taotlus esmavajalike kulutuste
eraldamiseks. Taotlust korrati ka septembrikuus, kuid sellegipoolest raha
vaktsineerimiseks ette ei nähta.
Viimastel aastatel on päästeala eelarve
vähenenud. Näiteks käesoleva aasta eelarve on võrreldes 2002.a. eelarvega 11
miljoni krooni võrra väiksem. Järgmiseks aastaks taotles Päästeamet päästeala
normaalseks toimimiseks tänavuse eelarve suurendamist 77 miljoni krooni võrra,
mis võimaldaks sh korraldada päästetöötajate vaktsineerimist (1,7 miljonit
krooni), soetada uut kaitseriietust (3 miljonit krooni), tõhustada ennetustööd
(1,9 miljonit) ning tõsta päästjate palka (48 miljonit krooni).
Riigikogule esitatud 2004.a. riigieelarveseaduse eelnõus ei ole seda
taotlust arvestatud ning vastupidiselt taotlusele on päästeala eelarvet hoopis
vähendatud 33 miljonit krooni (koos 2003.a. lisaeelarvega on vähenemine 44
miljonit krooni).
Päästeala jaoks tähendab jätkuv rahapuudus lagunevaid
depoohooneid, millest osa tuleb lähiajal sulgeda, 30-ne aasta vanuseid
amortiseerunud tuletõrjeautosid, puudulikku varustust, päästetöötajate
tööriskide suurenemist ning heade töötajate lahkumist.
Kui ka eelarvet
arutama hakkav Riigikogu ei leia päästealale vajaminevat raha, siis võib
abivajaja ühel hetkel jääda õigeaegse abita,” hoiatas Päästeameti peadirektor
Mati Raidma.